Steve Jobs iPadiga
Meedia on üritanud serveerida infotehnoloogiat ja kodumajapidamistehnikat kui maagiat, mida mõistavad ainult noored ja millega vanemad tegijad paratamatult pahuksisse satuvad. Tegelikuses on asi mõnevõrra erinev ning on kasvanud peale n.ö. tehnoloogiajärgne põlvkond.
Tõepoolest, vanem generatsioon, mille iga algab kusagilt viie-kuuekümnest eluaastast ei suuda orienteeruda tänapäeva tehnoogias enam nõnda vabalt kui nende lapsed ja põhjus on üsnagi lihtne: nad on kasvanud üles ilma kõikvõimalike imevidinateta ja nende võrdlusmõõtkavas omandab eraldi dimensiooni (piltlikult öeldes) ka selline faktor nagu puust mänguasjad ja raske lapsepõlv. N.ö. “meie” põlvkond, kes on sündinud seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel on sellest taagast vaba, meie nooruspõlves ilmusid juba videomakid, arvutid, telerimängud ja mobiiltelefonid, mis vormisid meid ja tegid meist need, kes me oleme. Loomulikult taoline tehnika oli veel lastekingades ning vajas pidevalt putitamist ja koos sellega said nende aastakümnete inimesed üsna tõhusa tausta ja tehnikaga ka pisut lähemalt kui nupuvajataja rolli kaudu tuttavaks.
Paraku on järgnev põlvkond, mille liikmed hetkel esimest või teist aastakümmet sammuvad, juba praeguseks muutunud n.ö. tehnoloogiajärgseks põlvkonnaks. Tehnilise lahendused on lihtsustunud ja peensusteni lihvitud. Selleks, et aparaat soovitud tulemuse annaks tuleb lihtsalt ühele nupule vajutada. Kõik mis masina sees toimub pärast nupulevajutus läheneb selle põlvkonna jaoks maagiale. Kui majas arvuti ei tööta või on vaja uut meediamängijat seadistada, käärib käised ülesse ikkagi 30-40 aastane pereisa, mitte varajases teismeeas poeg, sest pereisa on taoliste asjadega harjunud. Ning see trend on on kiirelt laienev. Loomulikult ma mõnevõrra üldistan ning leidub erandeid nii vanemast kui nooremast poolest, kuid need on tõepoolest rohkem erandid.
Apple poolt mõned päevad tagasi välja hõigatud iPad on selle põlvkonna seade.
Tegemist ei ole arvutiga, tegemist ei ole ka telefoniga, tegemist on seadmega, mis toob informatsiooni ja meedia tarbijani võimalikult lihtsalt, võimalikult kiirelt ja võimalikult mugavalt. Kriitikud on kurtnud multitaskingu puudumise pärast. Milleks see? iPhone ja iPod ei toeta samuti multitaskimist ning praktika näitab, et nende tarbijad ka ei vaja seda, eelistades pigem kiirust ja sujuvust. Kas kellelgi on iPhonega jäänud midagi tegemata, kuna multitaskingut pole? Väga tõenäoliselt mitte — inimesed ei kasuta neid seadmeid selleks, et multitaskida, vaid selleks, et kasutada mingit teenust. iPad on pealekasvava põlvkonna essents — selline ongi meie tulevik. Kas me peaksime sellega võitlema või selle omaks võtma?
Kuigi Eestis endiselt keegi ei pea ametliku mängude edetabelit, on meil siiski midagi, mida mõõdupuuks võtta — meie hõimuvelled teisel poole Soome lahte. Soome mängu ja multimeedia assotsiatsioon (FIGMA) avaldas selle aastatuhande esimese kümnendi jooksul põhjanaabrite juures enimmüüdumate mängude nimed.
