Author Archive

Tutvustus: “Machinarium”

Machinarium

Machinarium

Vahel tekib tahtmine aeg maha võtta ja elada mingi maagilises paigas, mis oleks lihtne ja selge. Mängutegijad, kes üritavad saavutada fotorealismi paistavad unustanud olevat, et meil juba on üks selline mäng, mis jookseb meie ümber ja mille osad me oleme. Kuid mitte kõik pole sellised. Üks teistsugustest on Amanita Design, Tšehhi päritolu tiim, keda me tunneme rohkem mängude “Samorost” ja “Samorost 2″ järgi.

Kui viimatimainitud on lihtsad, kuid kaasahaaravad flashil baseeruvad nuputamismängud, siis nende uus üllitis “Machinarium” on täismahuline seiklusmäng, kus ära visatud robot peab maailma asjad korda ajama ja muu hulgas päästma ka oma tüdruksõbra. Lihtne ja selge, ei mingit ängi, sügavaid moraalseid dilemmasi ega ebamäärasust. Mis selle teiste seast esile tõstab on muusika, graafiline teostus, pidikeste detailide rohkus, stiil ning atmosfäär. Ja loomulikult ka mängumehhaanika ise.

Õigupoolest sõnadega on seda mängu väga raske edasi anda, seetõttu ärme proovigi. Lihtsalt märkuseks niipalju, et millegipärast meenutab see mulle vana kooli multifilmi nimega “Kaliif-toonekurg”. Vaatame parem videot:

“World of Warcraft: Call of the Crusade”

Call of the Crusade

Call of the Crusade

Üleeile (05.08.2009) käisid kõik Warcrafti serverid pool päeva “laiendatud hoolduses” ja uuesti käima minnes palus mäng kõiki oma kasutajalitsetse uuendada. “World of Warcraft”-i “päts” 3.2 nimega “Call of the Crusade” oli lõpuks valmis saanud ja testserverist kõikjale üle tõstetud.

Tundub, et Blizzard on üsna põhjalikult oma algseid põhimõtteid ümber kujundama hakanud. Järjest rohkem ja rohkem on tekkinud muudatusi, mis polnud varem isegi mõeldavad. Näiteks selle uuendusega tekkis üks dokumenteerimata omadus: võimalus teha samasse PvP serverisse vastaspoole tegelane. Lisaks tuldi taaskord vastu kõikidele, kes lisaks oma peamisele tegelaskujule proovivad teha ka alternatiivseid karaktereid ehk alte. Aga mis me siin tühja jahume ja vaatame parem üle tähtsamad uuendused:

PvP sõpradele on avatud uud lahinguväli nimega “Isle of Conquest”. 40 vs 40 taplustander sisaldab enam-vähem kõike, mida sisaldavad enam vähem kõike, mis Warcraftil seniajani pakkuda on olnud, ainult suuremates mastaapides.

Valmis on saanud Argent Coliseum, mis alates 3.1 “päts”-st on ehituses olnud. Sealt leiab uue koopa ja uue koha raidimiseks. Ka valminud monstrumi ümbruses on uut toimetamist tekkinud. Uuesti on platsis ka Must Rüütel …

Koobastest on võimalik saada “Emblems of Conquest” nimelist kraami, mille eest on võimalik soetada vahendeid, mis olid varem kättesaadavad vaid kõvematele raidijatele.

Ratsutamine läbi teinud märkismisväärsed muudatused: esimese hobuse saab juba 20-ndal tasemel (varem 30). Kiire ratsu saab nüüd 40-ndal (varem 50). Esimese lennuki saab nüüd juba 60-ndal tasemel ja see peaks Outlandi radikaalselt lihtsamaks muutma. Kolmapäevast alates on piisavalt kõrgust hoides võimalik lennata ka üle Dalarani ja Wintergraspi. Tasemel 80 on võimalik Dalaranist soetada “Tome of Cold Weather Flight”, mida on võimalik edasi saata kõikidele sama konto tegelastele, kes omandavad sellega koos Northrendis lennuõiguse alates 68-ndast tasemest.

Thunder Bluffi sõidab nüüd tseppeliin. Tänu sellele on kõik algajate alad nüüd omavahel püsiühenduses.

Kõikidest suurematest linnadest on tehtud potraalid Outlandi värava juurde. Outlandi sisenedes oskab esimese lennujaama haldaja ise oma kundesi ilma tülika jalgsimatkata Shattarathi saata.

Lõpuks ometi on linnadese piisavas koguses postkaste paigaldatud.

Lisandunud on loomulikult ka hulgaliselt kasutajaliidese parandusi (näiteks ülesannete aken on nüüd kahetulbaline). Loomulikult ona hulgaliselt muudatyusi ka ametites ja klassides, kuid nende ettelugemise ajal läheks jumalapäike enne looja kui me teise otsa välja jõuaksime, sestap lugege nende kohta ise.

Nüüd on ülevaid vaid küsimus, millal saabub “päts” 3.3 …

Id Tech 5 ja “Rage”

id Tech 5

id Tech 5

Küsimus: Wolfenstein 3D, Doom, Quake. Mis tuleb edasi?
Vastus: Rage

Id Software on juba mitu aastat töötanud oma uue projekti kallal. Projekt sisaldab endas tuliuut mootorit, mis peaks firma tagasi aitama ree peale, kust Epic Games (“Unreal”) ja Crytek (“Crysis”) ta all olid aidanud. Koos mootoriga tuleb ka uus mäng, millel nimeks “Rage”.

“Rage” on samm eemale traditsioonilisest id Software paugutamismängust. Selle sündmuses leiavad aset ebamäärases lähitulevikus, mil kokkupõrge komeediga on planeeti põhjalikult räsinud. Nimelt lisaks traditsioonilisesele mängija vaatenurgast  tulistamismängule (FPS), on asja sisse ehitatud ka rallimäng, kus on võimalik ehitada ja timmida autosi ning osaleda võidusõitudel.  Mäng ise peaks ilmuma Windowsile, Xbox360-le ja PS3-le.

Augusti alguses toimunud SIGGRAPH 2009-l tutvustas id Software oma tehnoloogiat laiemale üldsusele, demonstreerides erinevaid kasutatud võtted. Kellel on huvi, võib tutvuda selle etteastega läbi eraldi levitava PDF (artikli lõpus). Dokument on tiine tehnilisest žargoonist ja kolme- ning neljatähelistest lühenditest, kuid see annab samas ka päris hea ülevaate sellest, kuhu mängutehnoloogiad on tänaseks päevaks arenenud.

id Tech 5 Challenges (PDF)

Mõned ekraanitõmmised SIGGRAPH 2009-lt:

rage-siggraph-01-1249610190rage-siggraph-02-1249610191rage-siggraph-03-1249610192rage-siggraph-04-1249610193rage-siggraph-05-1249610194rage-siggraph-06-1249610195

Xbox 360 ja digitaalne distributsioon

Xbox 360

Xbox 360

Kui algas kõrglahutusega video meediasõda, siis valisid kaks suuremat infrastruktuuri pakkujat, Microsoft ja Apple, erinevad pooled. Microsoft ühines punase leeriga (HD DVD) ning Apple sinise (Blu-Ray). Sõja lõpuks kui HD DVD näiliselt kaotas oli Microsoft valmis sepistanud suhteliselt marginaalse väärtusega lisaseadme ning Apple polnud vaevunud sedagi tegema. Põhjus selleks oli lihtne, kumbki vanadest rivaalidest polnud huvitatud uute formaatide levikust ning nende eesmärk oli suures plaanis vahendajad üldse mängust välja lülitada. Võtmesõnaks selles konfliktis oli digitaalne distributsioon.

Digitaalses distributsiooni on Applel muidugi päris pikk edumaa: iTunes muusikapood vahendab praeguseks lisaks lugudele ka filme, teleseriaalne, iPhone mänge ja rakendusi. Tulevikus ilmselt laieneb see ka Mac OS X-i programmidele ja uue iPadi tarkvarale. Microsoft on selles mängus küll teine viiul, kuid võimalused arenguks seevastu laiemad. Juba eelmine aasta kuulutati välja Games for Windows LIVE Marketplace, mis levitab digitaalset vara Windows platvormile. 14. augustil peaks käima minema ka Xbox 360 Games on Demand teenus, mis edukaks osutumusel võib jääda järgmise Xboxi jaoks juba ainukeseks meediaks.

Digitaalne distributsioon peaks laiemas plaanis olema tarkvaratööstuse päästerõngaks. Paradoksaalselt moodustab praegusel hetkel enamus müüdava mängu hinnast üldse levitamine. Enamgi veel, sellised kaubandusketid nagu Ameerikas on GameStop, teenivad lõviosa oma sissetulekust kasutatud mängude müügi pealt, mille eest arendaja ei saa sentigi. Tihtipeal müüakse ja ostetakse sama mängu 4 või 5 korda, mille eest mängu tootja saab raha vaid esimese korra eest. Paraku on GameSpot levis nii oluline kanal, et seda ähvardama ei julge keegi minna. Näiteks seegi kord on Microsoft sunnitud tõdema, et nad hea meelega paneks kõik oma mängud esimesel päeval digitaalselt müüki ning vaid põhiliste distribuutorite vastuseisu tõttu on nad sellest loobunud. Siiski on selge, et kui asi nii edasi läheb nagu Redmondis plaanitakse, muutuvad tarbimisharjumused mänguritel piisavalt, et vahemehed ärist välja lõigata.

GameStopi kaval plaan

Hetkel siiski on digitaalselt saadaval vaid 21 mängu, enamus neist aasta-paar vanused klassikud nagu “Mass Effect”, “Assassin’s Creed” ja “The Elder Scrolls IV: Oblivion”. Kuivõrd selline samm kliente toob näitab aeg ning võimalik, et aasta lõpus saame sellest juba vahekokkuvõtte teha.

Apple “iPad” on ka mängukonsool?

Apple

Apple

Apple tegevus, eriti selles osa, mis puudutab uusi tooteid, on alati olnud kaetud paksu saladustelooriga. Nii on see olnud ja nii ilmselt hakkab see olema ka tulevikus. Ometigi ei õnnestu isegi Steve Jobsil täieliku infosulgu saavutada. Ka see on midagi, mis on alati olnud ja hakkab olema ka tulevikus.

Juba mõnda aega käivad kõlakad selle ümber, et Applel on midagi, mida ta selle aasta teises pooles kavatseb avalikkuse ette tuua. Seniajani on pakutud kahte võimalik lahendust: netbook tüüpi miniatuurne kaasaskantav masin või tahvelarvuti. Praeguseks paistavad kõik märgid viitama sellele, et see saab olema tahvelarvuti.

Tahvelarvutitega on Applel tegelikult varemgi kogemusi olnud. Tõsi tegemist oli üsna kuulsusetu episoodiga firma ajaloos ja selle episoodi nimi oli Newtoni platvorm. Kui veidike kummi venitada, siis võib ka iPhone / iPod Touch tahvelarvutite hulka kuuluvaks lugeda, kuid senini lekkinud informatsioon pole selles osas palju detaile sisaldanud. Nimetagem edaspidi seda seadet lihtsalt iPadiks.

Teada on, et see aparaat on võimaline töötlema ja esitama kõrglahutusega (HD) videot. Tõenäoliselt saab seda ühendada ka teleriga kuid siin tekib kohe küsimus selle kohta, kuidas see protsess välja näeb. Tõenäoliselt parim viis oleks seda teha ilma traadita ühenduse abil, kuid seniajani on taoline tehnoloogia suhteliselt kallis olnud.

Ilmselt on tegemist omamoodi portatiivse meediakeskusega, mis täidab enam-vähem kõik selles sektoris vajalikud nõuded. Räägitud on ka sellest, et see aparaat võtab üle suure osa Apple TV funktsioonidest. Suure tõenäosusega on see põhjalikult integreeritud iTunesiga.

Vihjatud on, et see masin on võimeline täitma ka mängukonsooli funktsioone. iPhone ja iPod Touch on praeguseks muutunud täiemahulisteks portatiivseteks mänguseadmeteks, mis oma võimsuselt ületavad muid analoogseid seadmeid. Probleem on pigem selles, et Apple pihuseadmete kasutajaliides ei ole mängimiseks võib-olla kõige ideaalsem, kuid samas ei ole tegemist ka millegi ületamatuga. Sellele kuulujutule kallasid õli tulle kaks Apple kõrge profiiliga “sisseostu” mis on tehtud viimaste kuude jooksul: Richard Teversham oli kuni viimase ajani Microsofti Xboxi Euroopa osakonna juht, kelle pädevusvaldkonda kuulusid tootestrateegia ja äriküsimused ja Bob Drebin oli ATI tehnoloogiajuht, kelle resümeesse mahuv näiteks Nintendo GameCube graafikaprotsessi välja töötamine.

Igal juhul on selge, et Apple ei kavatsegi mitmekümne miljardi dollarist turgu ainult Nintendole, Sonyle ja Microsoftile jätta, vhemalt mitte ilma võitluseta.  Oskusliku tegutsemise juures oleks võimalik sellest pirukast hea suutäie napsata ja kui see aparaat oleks kuidagi ühildatav ka Mac OS X-ga, siis paraneks ka Apple muude arvutite (näiteks MacBook) mängudega varustatus läbi selle. Teada on niipalju, et uue tulija hirmus on muude analoogsete seadmete tootjad hakanud laovarusi vähendama ning tootmist piirama. Hetkel on teada ka soovituslik hind, milleks on 800 dollarit.

Bundestag Saksa mängutööstuse kallal

Cevat Yerli

Cevat Yerli

Saksamaal ringleb praegult kohaliku meelelahutustööstuse vastuseisut hoolimata Bundestagis uus seadus, mis keelab digitaalse interaktiivse meedia, mis sisaldab “tapmist ja ebahumaanset tegevust”. Niinimetatud Killerpiel seadus kuulutaks lõppu kogu Saksa mängutööstusele, sest praktiliselt kõik seal toodetud mängud sisaldavad ühte või teist keelatud elementi.

Üks kõige sõnakamaid uue seaduse vastaseid on olnud Saksamaa suurim mängutootja Crytek. Crytek on juba väga pikalt kritiseerinud kogu ettevõtmist,  toonitades, et seaduse mõju ei saa olema ainult mängutööstuse keskne. Mängutööstus on tarkvaratööstuse lahutamatu ja küllalt suur osa ning kui seadusandlus sunnib firmasi oma tegevuses korrektuure tegema, siis tähendab see automaatselt kogu sektoris ajude riigist äravoolu, mis omakorda laiemas plaanis vähendab Saksamaa konkurentsivõimet ning sellesse sektorisse tehtavaid investeeringuid. Samuti võib augusti lõpupoole Kölnis toimuv igaastane GDC Europe mängumess jääda Saksamaal viimaseks, kuna järgmine aasta võib 90% mängude presenteerimine olla selles riigis seadusevastane.

Lühidalt kokku võttes on Crysise ninamehe Cevat Yerli sõnum riigiisadele lihtne: kui Killerspielid saavad olema Saksamaal Verboten, siis Crytek Saksamaalt Verlassen. Oma sõnade kinnituseks on firma juba alustanud oma tegevuses koduriigi osakaalu vähendamist. Firma on ostnud või asutanud stuudioid erinevatesse Ida-Euroopa riikidesse (Ukraina, Ungari ja Bulgaaria) ning soetanud ühe Ühendkuningriikide pankrotistunud arendaja. Võib-olla oleks meie valitsusel aeg võttat ühendus ja pakkuda maksusoodustusi ning soodsat seadusandlust tulevikus. Meil on ka kontorite üürimine odav ning nutikaid alakasutatud IT mehi palju. Vaja on ainult präänikut ning selget plaani.

“inFAMOUS” saab filmiks

infamous-coverHollywoodis käib kõik lainetega. On aegu, mil põhiproduktsiooni moodustavad romantilised komöödia, on laineid, kus vorbitakse valmis uskumatus koguses ulmekaid, on perioode, kus iga tõsiseltvõetav stuudio peab valmistama filme, kus pekstakse araablasi ja/või prantslasi. Praegu on käimas kaks lainet: koomiksitel baseeruvad filmid (“X-Men”, “Spiderman”, “Iron Man”, “Hulk”, jne.) ja mängudel baseeruvad linateosed. Viimased ei ole kuni viimase ajani oma kvaliteediga hiilanud: “Max Payne” ja “Street Fighter: The Legend on Chun-Li” on head näited sellest, millega lavastajad ei peaks tegelema. Tõsi, “Silent Hill” ja “Resident Evil” filmid loetakse kui just mitte headeks, siis talutavateks ning samuti on kinohuvilistel kõrged lootused “Prince of Persia: The Sands of Time”-le, kuid seda peamiselt sellega seotud nimede tõttu (lavastaja Mike Newell (“Donny Brasco”) ja produtsent Jerry Bruckheimer (“Pirates of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl”) ning üks tsenaristidest on algmaterjaliks olnud mängu autor Jordan Mechner).

29. juulil teatas Sony, et on valinud enda poolt publitseeritud PlayStation 3-e mängu “inFAMOUS” ehk maakeeli “kuriKUULUS” ekraniseeringu käsikirja treima tsenaristi, kelleks on Sheldon Turner (“The Longest Yard”). Lisaks on kinnitatud ka produtsent, milleks seekord on dünaamiline duo nimega Avi Arad ja Ari Arad (“Blade”). Muide, viimastel on hetkel töös ka kaks muud mängul baseeruvat filmi: “Uncharted: Drake’s Fortune” ja “Mass Effect”.

“inFAMOUS”-i lugu hargneb kulleri ümber, kellel palutakse tundmatu kliendi poolt viia pakk linnaväljakule ja see seal avada. Paha aimamata teebki too, nagu kästud ja tulemuseks on plahvatus, mis hävitab ümbritsevad kvartalid. Ometigi jääb kuller mitte ainult ellu, vaid tal hakkavad manifesteeruma elektril baseeruvad ülivõimed. Paraku ei jää tema roll selles ajas saladuseks ning terroriakti ohvrid ei kavatse asja sugugi niisama jätta. Nüüd on värskel superkangelasel täita mitmekordne roll: ise elus püsida ja leida tegelik süüdlane.

Sierra seiklusmängud brauseris

sarien.net

sarien.net

“Space Quest”, “Leisure Suit Larry in the Land of Lounge Lizards”, “King’s Quest”. Tuttavad nimed? Kui ei, siis on kogemata jäänud tükike mänguajalugu. Kui jah, siis tavaliselt kaasneb nende nimedega iseeneseslik nostalgiapalang. Peale selle, et viimase aja retrotuhinas on need mängud erinevatesse digitaalse distributsiooni saitidesse sugenenud (ma pean siin silmas näiteks Steami), on tekkinud ka selline koht nagu sarien.net, kus kõiki neid mänge saab proovida otse brauseris.

Sarien.net on Hollandi arvutientusiasti Martin Kooli vaimusünnitis, mis algas selles, et ta ehitas valmis jututoa, mis kasutas Sierra seiklusmängude komponente. Ajapikku kasvas sisse toodud elementide arv punktini, kus mees otsustas lisaks graafikale tuua üle ka mänguloogika. Pärast mõningast nugistamist tal see ka õnnestus ja tänu sellele on võimalik vana kooli AGI interpretaatoril baseeruvaid queste mängida otse brauserid. Tõsi, tulemuses on mõningasi viperusi ning loomulikult puudub kogu asja juures heli, aga see eest on võimalik nendes mängudes mitmekesi ringi surfida. Näiteks kui ma esimeses “Police Quest”-is algusfuajees ringi sahkerdasin toimetas seal ringi veel neli muud tegelast.

Nii uued kui vanad. Proovige see asi läbi ja kui te ka muud ei leia, siis näete üsna omapärast AJAX rakendust. Hetkel on saadaval kaheksa erinevat mängu: “King’s Quest” 1-3, “Police Quest”, “Space Quest” 1-2, “Leisure Suit Larry” ja “Black Cauldron”. Tõenäoliselt võib selle lehekülje haldajal tekkida mingil hetkel probleeme rahaahnete kapitalistidega autoriõiguste eest võitlejatega, seega kahmake kuni võimalust on.