„Rauanäpistajad“ Pariisis ehk Gigabyte TweaKing Contest
27. oktoobril 2009 toimusid Le Meridien’i hotellis Pariisis Taiwani elektroonikahiiu Gigabyte eestvedamisel esimesed nn Euroopa Meistrivõistlused arvutituunimises. Kohale oli kutsutud võistlejad 22 Euroopa riigist: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kreeka, Hispaania, Belgia, Tšehhi, Poola, Ungari, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Venemaa, Ukraina ja Türgi. Lisaks võistlejaile (keda tunnustavalt Power-User’iteks kutsuti) oli kohal ka ajakirjanikke igast riigist ning Gigabyte’i ja teiste sponsorite (Intel, Kingston, Enermax, GlacialTech) esindajaid – kokku umbes sadakond inimest.
Tweak vasteks pakuvad sõnastikud näpistama, väänama, sikutama, aga ka kohendama, mis antud kontekstis oleks kõige täpsem vaste. Kuid analoogselt autode vallast on ka IT-sse ilmunud termin „tuunima“. Mida ja miks siis tuunitakse?
Taas võime tuua näite automaailmast – mootorite forsseerimine, nitrod ja turbod, keremodifikatsioonid – kõik selleks, et ehitada endale võimsam, kiirem ja üleüldse vingem masin. Ning sama võistluslik moment liigutab tagant arvutite „raua“ ja tarkvara tuunijaid. Maailmas on palju „tviikerite“ ja ülekiirendajate veebilehti, peetakse ametlikke ja mitteametlikke edetabeleid, jagatkse maailmarekordeid jne. Ning kui algselt oli see arvutifriikide pärusmaa ja tootjad püüdsid igati tuunimisvõimalusi kinni keerata, siis mõned tagasi toimus nende psühholoogias järsk kannapööre. Tabati ära, et tootes raudvara, millel on tehtud palju rekordeid ning võidetud tippkonkursse on ju hindamatu reklaam. (Taas meenutagem analoogiat autotööstusega, kes ammu juba tabas vormelite ja rallide tähtsuse tootemarketingis kui ka –arenduses).
Kui lugeja küsiks nüüd, milleks see kõik, ei hakka ju enamus kasutajaist tviikima ega tuunima oma arvutit, siis vastus on lihtne lisaks eelpool mainitud reklaamile annab suure hulga arvutiproffide ühine ajurünnak vastuseid paljudele probleemidele, selgitab välja kitsaskohad ning leiab neile lahendusvariante.
Kaks aastat tagasi Taiwanil kiirendusfestivalil osaledes võin meenutada, kuis nende kahe päeva jooksul kirjutas arendustiim seitse! uut BIOS-i versiooni. See kõik aga tähendab kasutaja jaoks kontrollitumat ja stabiilsemat tehnikat, arvutite tõrgeteta tööd ning suuremat kindlust antud kaubamärgi suhtes.
Mr. Thomas Chang
Vestluses Gigabyte’i Euroopa müügidivisjoni juhi Thomas Chang’iga kinnitas ta selliste ürituste olulisust firma strateegias ning nende edaspidistki regulaarset toimumist. Võistlusele kulutatud raha pole mahavisatud raha – vastupidi, iga kulutatud dollar toodab juurde mitu uut ning tõstab firma mainet.
Seekord polnud aga eesmärk vedelas lämmastikus või muus ekstreemsuses ülitulemusi saavutada. Kõigile osalejaile jagati välja täpselt sama raudvara: Gigabyte GA-P55-UD6 emaplaat, Intel i5-750 protsessor, 4 GB (2×2) Kingston DDR3 operatiivmälu ja Gigabyte GeForce GTX 260 graafikakaart. Piiranguna anti ette protsessori taktsagedus 4 GHz (kiirendamata on see „vaid“ 2,66 GHz) ning keeld raudvara füüsiliselt modifitseerida. Samuti olid operatsioonisüsteemid ning testiprogrammid juba kohtunike poolt installeeritud. Nüüd saigi otsustavaks võistlejate oskus raudvara peenoptimeerimine / tuunimine.
Kui nö „kiirenduseelse“ ajastu emaplaatidel sai kasutaja vaid vähe parameetreid ise muuta (või hoopiski mitte), siis testialune P55-UD6 pakkus kümneid ja kümneid häälestusvõimalusi taktsagedustele, taimingutele, komponentide toitepingele jne. Võisteldi kahes testsis: SuperPi 32M (32 miljoni koha arvutamises) ning 3D Mark2001 multimeediatestis.
Jaan Tsadurjan (paremal) ja Semjons Avdejevs (vasakul) tööhoos.
Baltikumi tiim autasustamisel.
Meie võistkond oli Baltikumi ühistiim – Jaan Tsadurjan (ERR heli- ja arvutiinsener, häkkerinimega Jaan) ning Semjons Avdejevs (Läti veebimeister, häkkerinimega Sam a.k.a. TaPaKaH) ning tõi SuperPi’s ära pronksmedali. 3DMark’is jäädi kahjuks ajahätta (kummagile testile anti koos häälestustega aega vaid 1 tund) ja leppima pidid poisid vaid kesise vahetulemuse eest saadud kuuenda kohaga. Kaks minutit hiljem lõppenud viimane jooks oleks aga oma ajalt toonud juba teise koha! Samas aga pole tulemus siiski esimese korra kohta sugugi paha!
Ilmunud ajakirjas Arvutimaailm november 2009.