World of Warcraft: Cataclysm

Paar päeva tagasi rääkisime sellest, et avaliku testserverisse (PTR) pandi ülesse esimene “Cataclysm”-i eelne päts (v4.0.1). Seoses sellega tekkis kõigile huvilistel põhjendatud küsimus: Millal järgmine laiendus ametlikult Azerothi osaks saab?

Blizzardi ametlik seisukoht on hetkel, et laiendus tuleb veel sellel aastal, mida on järgi jäänud veel kolm ja pool kuud. Teada on veel niipalju, et 22.-23. oktoober toimub Anaheimis Blizzcon, kus suure tõenäosusega kuulutatakse välja “Cataclysm”-i järglane. Võttes aluseks veel varasemate laienduste graafikud ning siin-seal Blizzardi poolt tehtud vihjeid, võib hetkel oletada, et 2. novembri eelne öö saab olema see aeg, mil “World of Warcraft”-i fännid taas sabasse kogunevad, et oma vere ja higiga teenitud rahapabereid väikese karbi vastu vahetada.

Märkuseks niipalju, et loomulikult on tegemist puhtakujulise spekulatsiooniga ning senikaua kuniks Blizzard Entertainment pole midagi ametliku välja öelnud, võib seda võtta rohkem kui üldist orientiiri.

Nintendo

Nintendo andis eile ilmarahvale ametlikult teada, et juba üsna staažikale DS-ile ja selle derivaatidele tuleb see aasta järg seadme näol, mis kannab nime 3DS. Palju ei ole hetkel selle kohta teada, kuid kindel on hetkel niipalju, et seade toetab tagurpidi ühilduvana kõiki DS-i ja DSi mänge ning sisaldab tehnoloogiat, mis kuvab kolmemõõtmelist pilti ilma lisavahenditeta nagu prillid ja muu selline. Lisaks andis Mario koda teada, et juba loetud kuude jooksul E3-l peaks seda seadet saama näha ja oma käega proovida ning tutvuda saab ka esimeste sellele mõeldud mängudega.

Palju muud asjast selle hetkeni siiski lekkinud ei ole ja kuigi erinevad kanalid sahistavad tagasisidega juhtkangist ning paremast WiFist ning akust, on see kõik kuni ametlike avaldusteni lihtlabased kõlakad. Ootame huviga!

Mitte selline häkk

Päris pikalt on PS3-e peetud lahtimurdmatuks süsteemiks. Nüüd, 3 aastat, 2 kuud ja 11 päeva pärast Sony imelapse müükitulekut teatas George Hotz (geohot), et on lõpuks kogu asja lahti murdnud. Ühest küljest on endiselt tegu kõlakaga, sest seniks kuni me peame uskuma ainult mehe enda sõnu ei saa me milleski kindlad olla. Teisest küljes on sama tegelane tuntud selle poole, et ta tõepoolest murdis lahti iPhone, seega päris tühja tulle tallaja ta ei ole.

Aga asja teeb kogu värgi juures huvitavaks see, et häki autori sõnul ei vaja see riistvaralist sekkumist ning tegelikult ei ole seda otseselt võimalik ka tarkvarauuendustega ära lappida. Eks näis, kuidas Sony sellesse suhtub.

Tegra

Järjest tihedamalt on hakanud levima kõlakad, et Nintendo ja Nvidia on käed löönud Nintendo DS-i järeltulija koha pealt, kus peaks kasutusse tulema viimase arvuti-kiibil lahendus nimega Tegra. Ajaliselt see klapiks, sest Gameboy Advance erinevad iteratsioonid ilmusid umbes sarnaste vahedega ning pealegi on DS juba üsna asjast ja arust riistvara.

Tegra oleks tegelikult Nintendo jaoks ideaalne lahendus. Esiteks baseerub see ARM arhitektuuril, mis teeks selle riistvaralisel ühilduvaks praeguse mudeliga. Teiseks peaks järgmise aasta alguses ilmuma Tegra uus põlvkond, mis oleks kordi võimsaim kui näiteks Sony PSP riistvara, sisaldades ühes pakendis nii protsessorit, graafikakiirendit, HD meediamängijat kui andmekandjaid. Näiteks Microsofti Zune HD kasutab samuti seda platvormi, mis muu hulgas teeks suhteliselt hõlpsaks tarkvara portimise nende kahe vahel.

Kuivõrd see kõik on vaid kõlaka tasemel, siis enne järgmise aasta algust midagi täpsustavat oodata pole ja isegi siis võib selguda, et tegemist võis olla kellegi soovunelmaga. Igal juhul kui kõlakad paika peavad, siis järgmise aasta lõpuks peaks uued seadmed juba tee kuuskede alla leidma.

Xbox 360

Kuigi see uudis on veel kõlakana klassifitseeritud, on asi peaaegu kindel: Microsoft uuendab oma hinnapoliitikat, keskmine mudel praegusest sortimendi kolmainsusest kaob ning see kõik juhtub mõne nädala pärast.

Praegult moodustavad Microsofti riistvaravaliku kolm mudelit: odav Arcade, “keskmine” mudel Pro ja kallis Arcade. Nende põhiliseks erinevuseks on kõvaketas, mis Arcadel puudub üldse, Prol mahutab 60GB ja Elitel 120GB. Varasemal ajal olid kõigi kolme  mudeli karbile ära trükitud ka teise kahe andmed. Uuematel Arcade ja Elite karpidel aga Pro puudub. Pro kadumisele viitasid ka erinevad väga atraktiivsed “komplektlõunad”, kus seda müüdi koos mitme erineva populaarse mänguga — Microsoft tegeles arvatavasti oma laojääkide likvideerimisega.

Nüüdseks on lekkinud ka Microsoftist endast, et Pro kadumine on asjade ametlik käik ja see juhtub lähimate nädalate pärast. Lisaks Pro kadumisele vähendatakse Elite hinda, nõnda, et see hakkab maksma sama palju kui Pro praegult. Põhiliseks põhjuseks paistab olevat Sony plaan tulla lagedale PlayStation 3-e uuema ja soodsama Slim mudeliga. Microsoft on Sony pidusi varemgi torpedeerinud. Eks näis kuidas see seekord õnnestub.

PlayStation 3

Sony pesamuna ümber on liikunud kõlakad ulatuvad juba sellesse aega, mil PlayStation 2 oli veel domineeriv konsool. Siiski üks kõlakas on selgelt kõlakam kui kõik ülejäänud kokku: Sony langetab hinda. Seda juttu on tegelikult räägitud praktiliselt aparaadi müükituleku hetkest saadik, sest keegi ei uskunud, et nõnda kõrge hinnaga on võimalik üldse arvestatavat turuosa saavutada. Tõsi, Nintendol õnnestus selle põlvkonna juures Sony käest esikoht napsata, kuid teise ja kolmanda koha eest käib tihe rebimine.

Tänase päeva üks olulisemaid kõlakaid on see, et Sony tuleb järgmine kuu välja oma “Slim” versiooniga, mis maksab Euroopas tervelt 100 € vähem. Sellele on tegelikult viidanud kõik märgid juba pikemat aega: konsoolide hinnalangused tehakse reeglina sügisel, Sony komponentide hind on langenud piirini, kus isegi odavam aparaat toob kasumit ja Sony on viimastel kuudel hulgi kokku ostnud detaile, mida ta traditsiooniliselt kasutab PlayStation 3-e juures. Igal juhul ootab firma plahvatusliku nõudluse kasvu ning mis oleks parem kliendimagnet kui uus ja odavam mudel? Activisioni Bobby Kotick oleks ilmselt rahul …

Siiski kõik ei ole nii lihtne kui paistab. Esiteks on Sony oma konsooliga endiselt kahjumis ja hinnalangetamine tuleb saamata jääva kasumi arvelt. Teiseks käivad külakad, et PS3 Slim on limitieeritud väljalase, mida iganes see ka ei tähenda. Võimalik, et Sony on sellel midagi maha kärpinud, näiteks WiFi. Siiamaani on kõik “Slim” versioonid vana mudeli täielikult välja vahetanud. Kuidas Sony seda “limiteeritud väljalaset” ette kujutab räägib meile ilmselt ise mõne nädala pärast.

Steven Spielberg

Microsoft pole kunagi saladustki teinud selles, et soovib oma tuntuima mängufantsiisi “Halo” suurele ekraanile tuua. Mõned aastad tagasi jõudis asi isegi sinnamaani, et projekti produtsendiks oli kinnitatud “Sõrmuste isanda” tegija Peter Jackson, kes omakorda valis lavastajaks küll filmitegijana tundmatu, kuid muusikavideote ja reklaamide tootjana läbi löönud Neill Blomkampi. Asjad veeresid omasoodi ning vahepeal valmis isegi “Halo 3″ promona lühike näidisklipp, kuid paraku selgus lõpuks, et rahastajad peavad projekti liiga kalliks. Läbirääkimised venisid ja venisid ning asi päädis sellega, et nii Jackson kui Blomkamp tüdinesid selles ning võtsid ette uue projekti nimega “District 9″ (“9. rajoon”), mis mõne päeva pärast peaks ka meie kinodesse jõudma.

Nüüd, kus taaskord on mängudel põhinevad filmid päevakorda tõusnud ja uue trendina on päris mitme taga filmimaailma tipptegijad. Sestap pole mingi ime, et stuudiobossid on ärevusse sattunud ning potentsiaalikaid projekte on uue pilguga vaatamata hakatud. Üks neist on ka “Halo”. Kuna Jackson-Blomkamp rong paistab olevat läinud, on projektile leitud uus produtsent ning seekord on selleks väidetavalt Steven Spielberg. Räägitakse, et talle olevat väga meeldinud Stuart Beattie poolt kirjutatud käsikiri, mis üldjoontes baseerub Eric Nylandi raamatul “Halo: The Fall of Reach”.

Siiski ei tohi unustada, et tegemist on kõlakaga ning selle tõele vastavust pole hetkel ei kinnitatud, ega ümber tõugatud. Seniks kuni selle kohta rohkem infot kuskilt irduma hakab võib vaadata Blomkampi nägemust, kuidas “Halo” oleks võinud olla:

Apple

Apple tegevus, eriti selles osa, mis puudutab uusi tooteid, on alati olnud kaetud paksu saladustelooriga. Nii on see olnud ja nii ilmselt hakkab see olema ka tulevikus. Ometigi ei õnnestu isegi Steve Jobsil täieliku infosulgu saavutada. Ka see on midagi, mis on alati olnud ja hakkab olema ka tulevikus.

Juba mõnda aega käivad kõlakad selle ümber, et Applel on midagi, mida ta selle aasta teises pooles kavatseb avalikkuse ette tuua. Seniajani on pakutud kahte võimalik lahendust: netbook tüüpi miniatuurne kaasaskantav masin või tahvelarvuti. Praeguseks paistavad kõik märgid viitama sellele, et see saab olema tahvelarvuti.

Tahvelarvutitega on Applel tegelikult varemgi kogemusi olnud. Tõsi tegemist oli üsna kuulsusetu episoodiga firma ajaloos ja selle episoodi nimi oli Newtoni platvorm. Kui veidike kummi venitada, siis võib ka iPhone / iPod Touch tahvelarvutite hulka kuuluvaks lugeda, kuid senini lekkinud informatsioon pole selles osas palju detaile sisaldanud. Nimetagem edaspidi seda seadet lihtsalt iPadiks.

Teada on, et see aparaat on võimaline töötlema ja esitama kõrglahutusega (HD) videot. Tõenäoliselt saab seda ühendada ka teleriga kuid siin tekib kohe küsimus selle kohta, kuidas see protsess välja näeb. Tõenäoliselt parim viis oleks seda teha ilma traadita ühenduse abil, kuid seniajani on taoline tehnoloogia suhteliselt kallis olnud.

Ilmselt on tegemist omamoodi portatiivse meediakeskusega, mis täidab enam-vähem kõik selles sektoris vajalikud nõuded. Räägitud on ka sellest, et see aparaat võtab üle suure osa Apple TV funktsioonidest. Suure tõenäosusega on see põhjalikult integreeritud iTunesiga.

Vihjatud on, et see masin on võimeline täitma ka mängukonsooli funktsioone. iPhone ja iPod Touch on praeguseks muutunud täiemahulisteks portatiivseteks mänguseadmeteks, mis oma võimsuselt ületavad muid analoogseid seadmeid. Probleem on pigem selles, et Apple pihuseadmete kasutajaliides ei ole mängimiseks võib-olla kõige ideaalsem, kuid samas ei ole tegemist ka millegi ületamatuga. Sellele kuulujutule kallasid õli tulle kaks Apple kõrge profiiliga “sisseostu” mis on tehtud viimaste kuude jooksul: Richard Teversham oli kuni viimase ajani Microsofti Xboxi Euroopa osakonna juht, kelle pädevusvaldkonda kuulusid tootestrateegia ja äriküsimused ja Bob Drebin oli ATI tehnoloogiajuht, kelle resümeesse mahuv näiteks Nintendo GameCube graafikaprotsessi välja töötamine.

Igal juhul on selge, et Apple ei kavatsegi mitmekümne miljardi dollarist turgu ainult Nintendole, Sonyle ja Microsoftile jätta, vhemalt mitte ilma võitluseta.  Oskusliku tegutsemise juures oleks võimalik sellest pirukast hea suutäie napsata ja kui see aparaat oleks kuidagi ühildatav ka Mac OS X-ga, siis paraneks ka Apple muude arvutite (näiteks MacBook) mängudega varustatus läbi selle. Teada on niipalju, et uue tulija hirmus on muude analoogsete seadmete tootjad hakanud laovarusi vähendama ning tootmist piirama. Hetkel on teada ka soovituslik hind, milleks on 800 dollarit.