Archive for the ‘ Uus mäng ’ Category

Uus mäng: “Might & Magic: Heroes VI”

Might & Magic: Heroes VITõepoolest, üks tuntumaid strateegiamängude sarju saab väikese nimemuudatuse ning enam ei ole tegu “Heroses of Might & Magic” sarjaga, vaid “Might & Magic: Heroes”-ga. Ühest küljest tundub see võib-olla arusaamatu, kuid Might & Magic sarjas on päris mitut sorti mänge ning vaadates MMH logo, tundub selline samm üsna loogiline.

“Might & Magic: Heroes VI” sündmused leiavad aset ligikaudu 400 aastat enne sarja eelnevaid mäng. Nagu viimase aja mängudes heaks tavaks on saanud, heidab vana kuningas hinge ning jätab endast maha päris korraliku kuningriigi ning viis pärijat, kes omavahel kuidagi kokku leppida ei suuda. Nõnda algab järjekordne kodusõda, kus iga trooniihaleja leiab omale toetaja kolmandate jõudude hulgast — kes saab tuge taevastest vägedest, kelle selja taha kogunevad surnumanajad ja kes leiab omale sõbrad deemonite hulgast.

Erineval eelmisest osast pole selle mängu arendajateks enam venelaste Nivel Interactive, vaid madjarite Black Hole Entertainment, keda me tunneme rohkem reaalaja strateegiamängude tootjana (“Armies of Exigo”, “Warhammer: Mark of Chaos”). Tundub, et mäng on klassikaline igas mõttes ning erineb oma eelkäijatest põhiliselt graafika ning kasutajaliidese poolest. Mis iseenesest ei pruugi halb olla; kui mingi asi töötab, siis ei tasu seda torkida.

“Might & Magic: Heroes VI” peaks valmis saama järgmiseks aastaks ning platvormina on esialgu planeeritud vaid Windows, kuigi Mac OS X versiooni ei ole välistatud.

Studio Ghibli + Level 5 = ?

Studio Ghibli on võimalik, et kõige tuntum Jaapani animatsioonistuudio, mille ustest on välja veerenud sellised filmid nagu “Printsess Mononoke” (“もののけ姫”) ja “Vaimudest viidud” (“千と千尋の神隠し”). Seoses digitaalse meelelahutuse järjest interaktiivsemaks muutumisega on firma otsustanud kätt proovida mängutööstuses ning selleks on seljad kokku pandud Level 5-ga, mis on tuntud “Professor Layton”-i sarja loojana. Koostöö esimesed viljad peaks valmima selle aasta lõpus Nintendo DS-i mänguga ning Sony PS3-e mänguga järgmise aasta keskel. Kel huvi, võib sellest rohkem lugeda Wikipedia vahendusel või vaadata videot.

Uusim Vene mänguime – Macrotransactions Allods Online’is

Enamus MMO-mängusid kasutab ühte kahest mooduseks tulu teenimiseks:

a) nn P2P – Pay to Play – kuumakse (Subscription), mida võib ka loomulikult kolme, kuue kuu või koguni aasta kaupa tasuda (saadeks hüveks soodsama hinna ühe kuu kohta). Kaasajaks on kuumakse suureseks enamusel suurimatel nimedel umbes 15 USD.

b) nn F2P – Free to Play süsteem, kus mängimine on tasuta.

Nagu me aga väga hästi teame, pole olemas sellist asja nagu tasuta lõunad. Kuskilt peab ju firma teenima raha, mis on pandud arendus- ja mängutoe meeskondade palkade, serverite ning interneti ribalaiuse ostmiseks, reklaamiks jpm. Selleks on loodud mängusisesed e-poed mis tahes nime all neid ka ei tuntaks ja mida nimetatakse üldnimena “Microtransactions”. Nende lisaboonuste (varustus, kogemuspunktide boost, relvad, sõiduvahendid, raskemate ja keerukamate tegevustega tsoonid jne) eest tuleb tasuda reaalses rahas  (RMT – Real Money Trading). Suuremas jaos F2P mängudes on võimalik saavutada kõiki neid boonuseid ka oma aega investeerides, mängusisest raha kogudes ning seda ostudeks kasutades, kuid kes tahab “nüüd ja kohe” – palun lehvitage oma sajaseid ja ostke. Hinnad on F2P poodides kalkuleeritud umbes selliselt, et ühe tõsise “hard-core” raideri, high-end player’i kuus kuluv summa jääb enam-vähem samasse suurusjärku kuumaksega. Nii pakuvadki mõned mängud, ntx. USA mängulooja Turbine’i “Dungeons and Dragons Online” valikut kuumaksete või microtransactionite vahel.

Tuntuim ja suurim Venemaa mängulooja Astrum Nival Studios (mis tekkis Allodsi looja Nival Online’i, Astrum Online Entertainmenti ning Mail.ru liitumisel)  on loonud vene stiilis MMO fantaasia-rollimängu Allods Online ning sellega Venemaa ja venekeelsel turul edukalt tegutsenud. Nüüd on see mäng läbimas beetafaasi ka läänemaailmas ja leidnud suure hulga aktiviste (sh Eestiski). Ja korraga nagu välk selgest taevast tabas senini “absoluutselt tasuta” mängu Kolapoe (Item Shop) saabumine. Ise-enesest mitte midagi üllatavat, kui mitte ainult need………. hinnad!

Aga palun – seljakott 24-le esemele = 20 USD, parfüüm (mis lubab mängijale PvP-d või raidimist) maksab 75 US senti poole tunni eest. Kõrgeima ja hinnalisima ruuni eest  aga tahetakse koguni 7000 USD! Kas mitte typo, kas mitte liigne null? EI – Allodsi loojad võtsid aluseks juba tegutseva Venemaa mängu ja korrutasid sealsed hinnad kümnega (kapitalistlikud tondid – küll neil pappi jagub). Jah, isegi kümnega jagatuna maksta 700 USD (ehk 8000 meie krooni) virtuaalse ruunikivi eest on liig-mis-liig, aga ju seal uusrikkaid jagub, ka virtuaalmaailma.

http://allods.gpotato.com/

Uus mäng: “Wheel of Time” mäng tulemas

Wheel of Time maailma kaart

Wheel of Time maailma kaart

12. veebruaril teatas Obsidian Entertainment, et nad on sõlminud lepingu osalemaks Robert Jordani kuulsa sarja Wheel of Time, mille esimene osa ka maakeeles nime all “Maailma silm” ilmunud, ainetel ilmuva mängu loomisel.

Obsidian Entertainment paistab viimasel ajal samas üsna hõivatud olevat, sest firma plaanib see aasta saada maha veel kahe mänguga: “Alpha Protocol” ja “Fallout: Las Vegas”. Tundub, siiski, et nende põhiline panus ei ole kogu mängu kokku klopsimine, vaid rohkem algse litsentiomaniku Red Eagle Games järje peale aitamine.

Palju rohkem pole praeguseks hetkeks veel Obsidiani plaanidest kuulda olnud, kuid teada on, et tegemist on rollimängudele spetsialiseerunud stuudioga, mis koosneb peamiselt Interplay Black Isle Studiost lahkunud kaadrist. Üldiselt tundub, et tegemist on kvaliteetüllitistele spetsialiseerunud meeskonnaga ja nende mainet arvestades on panused kõrged.

Muide, tegemist pole esimese sellel materjalil baseeruva leluga, sest esimese kommertsiaalse sammu tegi praeguseks juba ajaloo hämarustesse kadunud Legend Entertainment.

Uus mäng: “Civilization Network”

Civilization Network

Civilization Network

Järgmisel aastal kolmandat aastakümmet käima hakkav “Civilization” sari saab selle aasta keskel üsnagi ootamatu jätku Facebooki mängu näol. Erinevalt nii mõnestki analoogsest projektist paistab, et tegu pole kolmandate osapoolte käkerdisega mänguga, sest ettevõtmise taga on firma nimega Firaxis ning kogu asja veab Sid Meier, originaalse “Civilization”-i autor, isiklikult.

Mida me sellest veel teame? Tegelikult mitte eriti palju: me teame, et erinevalt muudest hõimuvelledest on see mäng püsivas maailmas, kus Facebooki konto omanikud saavad klassikalisel viisil omavahelisi arveid klaarida. Mängu beeta peaks avanema loetud kuude jooksul ja pärast seda võib karta, et tuhanded ja tuhanded inimesed kaotavad sellegi ebamäärase asja, mida nende vanemad kutsuvad “päris eluks”.

Aga mis ma siin ikka pikalt jahun; minge vaadake ise.

Fallen Earth – Langenud Maa

22. septembril sai avapaugu taas uus MMO (Massive Multiplayer Online) mäng tootjatetandemilt Fallen Earth LLC ja Icarus Studios. MMO-sid tuleb pidevalt ja suisa karjakaupa, mis siis on uut selles mängus, et sellest kohe pikemat lugu treida. On, ja paljutki, ja mitte ainult see, et ma nüüd viimasel ajal peamiselt FE-s aega viidan ja LOTRO-sse vaid haruharva raididele satun.

Enamuse MMORPG-de suurim viga on selles, et nad on suuremalt jaolt WoW (World of Warcraft) kloonid ja suuremalt jaolt väga haledad kloonid – raske on ka sellise hiiuga konkureerida. Seega, et midagi uut teha, tuleb veidi oma ajusid liigutada, kuid aplus WoWi hiilgust nähes pimestab kõik katsed. Ent eelnimetatud tandem on suutnud end WoW-ikultusest vabaks rebida ja pakuvad tõega paljut uut (või taasavastatud head vana) siia žanrisse.

Kõlab üks nende tuntumaid hüüdlauseidki: “Kui sul on kopp ees orkidest, haldjatest ja päkapikest – siis tere tulemast reaalsete meeste maailma!” Ning tõepoolest – FE-s on mängija kasutada mitte kümneid rasse, vaid ainult üks – inimene (kes siis veel). Ja samuti kümnetesse ulatuvaid erinevaid klasse siin pole – sa võid oma kangelast arendada just nii, nagu sulle endale meeldib, mitte nagu mänguloojad on arvanud, kuidas sulle peaks meeldima. Seega on tegu taas kahe suure mänguilma “maailmavaate” – Liivakasti (Sandbox) ning Teemapargi (Theme Park) vahelises lahingus suhteliselt harvaesineva sammuga Liivakasti. WoW püüdis omaenese suurusega kehtestada just Teemaparki kui seda ainsat ja õiget ning kõik need sajad kloonid sabas ei pakkunud paljut ise mõelda soovivale mängurile. Eks see tõi FE-le ka kiirelt kõrge koha MMO-mängude mitteametlikus edetabelis.

Mängu stoori.

Kogu melu saab alguse suhteliselt lähedases tulevikus, ajaliini esimene punkt on suisa aastas 2020, mil rajatakse GlobalTechi korporatsioon. See tipptehnoloogiafirmasid ühendav moodustis kasvab suisa “riigiks riigis”, omandab 2034.-l aastal Suure Kanjoni rahvuspargi (kus hilisem mängu tegevus toimubki) ning loob 2044.-l aastal täiusliku kloonimissüsteemi, k.a. inimkloonimine (sina oledki just üks selline õnnetu kloon veel õnnetumas maailmas).  Juba tollal kujuneb ka suur Vista’de liikumine (miskit meie puukallistajate ning loomaõiglusterroristide sarnast), kes hüüab kadu tehnoloogiale. GlobalTech aga kasvab vaatamata Vistade ponnistustele ning moodustab Arizonas oma miniatuurse relvastatud piirikontrolliga feodaalkorporatiivse riigi.  2052.-l ründavad Vistad GlobalTechi, tekitades raskeid kahjustusi, kuid täielikult murda nad teda ei suuda.

Samas areneb elu mujal maailmas omasoodu ning kusagil kaugel, nimelt Kagu-Aasias  ilmub maailma kuri viirus, millesse haigestunu tantsusarnaste liigutuste tõttu saab ta nimeks Šiva viirus. Kuna kaks tollani vaenutsevat rivaali – India ja Pakistan saavad esimestena uue viiruse vilju maitsta, siis arvab kumbki neist, et viirus on just vaenumehe bakterrelvalaborite toodang. Ning peab siis vajalikuks teist lisaks ka tuumarelvadega kostitada. Ja loomulikult levivad nii viirus kui tuumakolakad kaugemale Kagu-Aasiast (kus sõda lõppes suht kiirelt, kuna polnud jäänud enam kedagi, kes relva hoiaks), muutes peatselt kogu maailma apokalüpiliseks kaoseks – Langus (Fall), nagu seda tagantjärele kutsuma hakati.

Mängu mehhaanika.

GlobalTechi Suure Kanjoni provints on üks väheseid suhteliselt hästi säilinud inimasustuse alasid maailmas (kuna side maailmaga puudub, siis tont teab, kus neid veel olla võiks). Kaosest on möödunud sada aastat, käesolev aasta kannab numbrit 2156 ja siin siseneb mängija kloonina provintsi. Esialgselt räbalas rõivas ja lauajupp seljas, ahjaaa, kaks õhupüstolit ka, kuid kolli saab pikali paari lauamatsuga, õhupüstolit jäädki pumpama. Nagu eespool mainitud, puuduvad mängus klassid – iga tegelane saab õppida ja treenida igat oskust mängus (areng on nn skill-based).  Põhiparameetreid (statte) on mängus kaheksa – Strength, Willpower, Endurance, Coordination, Dexterity, Intelligence, Perception ja Charisma. Neist sõltuvad juba oskused (skill), mis kombineerituna loovad tegelase arhetüübi – melee võitleja, pikamaalaskur, ravitseja, kaupmees-käsitööline jne jne. Kuid nagu öeldud, mingeid piire mängijale ette ei seata – hea ravimees võib samas olla ka püstolikasutamise põhja arendanud. Iga taseme saavutamisel lisanub igale stati algsele 10-le punktile üks ja koos sellega kerikvad ka kõik oskused. Kuid lisaks taseme arengu punktidele teenib mängija ka AP-sid (Advancement Point), mida saab kulutada nii stattide kui skillide tõstmiseks (stattidel 5 AP-d ühe punkti tõstmiseks).  AP-sid saab iga taseme kohta 20 ja lisaks on eraldi questide eest saadavad AP-d. Neid on soovitav kõik maksimaalselt üles korjata, sest nagunii ei jagu neid kõigi oskuste põhjaajamiseks.

Crafting elik käsitööndus.

Kahest statist – Intelligence ning Perception – sõltub veel üks oskuste rida – käsitöö elik mängukeeli Crafting.  Craftimisest tasub suisa lähemalt rääkida. Kui paljudes MMO-des on enamus mängijate toodetust crap, siis FE-s saab valmistada suuremat enamust mängus kasutatavast varustusest (rüüd ja relvad, toit ja laskemoon jne). Samuti ei “boundu” (peale kasutuselevõttu ainult sellele charile kasutatav ja mitte müüdav/edasi antav) enamus esemeid ning kui mängija on oma varustusest “välja kasvanud”, saab ta vana kola kas oma sõpradele/altidele saata või oksjonil maha müüa. Üks meeldiv asi FE craftingus on see, et su char ei pea kogu aja nagu tola seisma miskis töökojas – sa võid erinevat tüüpi kola craftuma panna (pea-asi et tööriist ja tooraine kaasas) ning siis minna reisile, lahingusse ja isegi välja logida – ettenähtud aja möödudes on asjad valmis. Ilma selleta oleks nagu pea võimatu kõrgemate tasemete varustust ehitada – on seal juba paljude komponentidegi valmimise aeg pool ööpäeva või pikemgi. Universaalne valuuta, mis siin kehtib, on kasiinožetoon (chips): 100 halli = 1 sinine, 100 sinist = 1 punane, 100 punast = 1 kuldne.  Lisaks saab mängija craftida veel üht olulist kaubaseeriat – transpordivahendit, milleks on eri liiki hobused või eri liiki mehhaanika (mootorrattad, ATV-d, luitebagid ja võimsamana kõigist auto, Interceptor). Sõiduvahendid erinevad kiiruse, kasutatava kütuse ja selle kuluefektiivsuse, kandevõime jms poolest. Karmimatele sõidukitele saab pardale monteerida tulirelvi ning maha pidada motoriseeritud lahinguid. Range-relvi saab kasutada ka hobse seljast maha tulemata.

Factionid ehk jõugrupid.

Mängu poliitiliselt poolelt domineerivad siin kuus suurt nn Faction’it, kes on omavahel kas liidu või vaenujalal: Enforcers, Lightbearers, Techs, Travelers, Vistas ja CHOTA (Children of the Apocalypsis). Enforcerid leiavad, et maailma taastamiseks on vaja seadust ja korda, “kõva rusikat” ning nende käest saab parimat lahingväljaõpet. Neile vastanduvad CHOTA-d, tüüpilised anarhistid ja punkarid. Techid usuvad, et maailma päästaks kõrgtehnoloogia taasloomine, nende antagonistid, puukallistajatest Vistad aga leiavad, et korra tehnoloogia tsivilisatsiooni tappis, seega on vaja ta lõplikult välja juurida.  Travelerid aga pole lihtsalt reisumehed, nii nimetavad ennast viimaste maffiaperekondade järeltulijad. Midagi pole püha, kui see tõotab kasu, kaasa arvatud inimelu. Üks FE vanasõnugi kuulutab: “Life is cheap, bullets are expensive!” Nende vastandiks on Lightbearerid, kes nagu nimestki näha, püüavad olla selleks valguse- ja lootusekiireks, mis inimkonna uuele tõele viib. Oma tõekspidamistes on nad nagu segu paljudest Ida religioonidest, budism ja Zen jne. Kõik need factionid saab paigutada suurele Faction Wheel’ile, iga factioni kõrval on tema liitlased, otse vastas surmavaenlane, ja tolle kaks kõrvalolevat on ka vaenulikud.  Kui teete nt questi, mis annab 2000 faction-boonust Enforceritega, siis tuleb1000  positiivset boonust ka Techide ja Lightbeareritega. Traveleridega ning Vistadega kaotad sa samal ajal 2000 punkti ja arhivaenlaste CHOTA-dega koguni 4000 punkti. Samas aga pole mängija naelutatud ühte factioni külge elu lõpuni – miskil ajal saab ta hakata teenima boonust kõrvalfactioniga, kuni juba suhted edasisega paremad, siis tollega ja viimaks on jube endine ürgvaenlane äkitselt sõbraks saanud. Lisaks nimetatud kuuele suurgrupeeringule, mille liikmeks saab astuda ka mängija, tegutseb siin ka mitmeid NPC-de gruppe, kellest tuntuimad on Bankers (pankurid) ja Franklin Riders (omamoodi postimeeste liiga). Nendega on igati kasulik sõbraks saada ja factionit teenida, lisaks ei kahjusta nende faction ühegi muu olemasoleva oma. Ja kõige lõpuks tegutseb mängus veel hulk saasta (scum) NPC-grupeeringuid, kelle mahanottimise eest silitavad su pead kõik suured factionid (Devil’s Owns, Judges, CoGs jne).

Lahingumehhaanika.

FE üheks olulisimaks omapäraks on mujalt nii tuntud ja harjunud automaatse rünnaku (Auto-Attack) ja automaatse sihtmärgi valiku (Auto-Target) puudumine.  Sa pead ise kursoriga tabama vaenlast ja hiireklahve kasutades aktiveerima relva(d). Kusjuures siin mängus pole “koll” loll, kes seisab sul ees ja ootab, kuni ta surnuks tümitatakse. Vaenlane jookseb sulle peale, annab löögi, jookseb eemale või sulle selja taha jne – ning mida nö intelligentsem vaenlane, seda oskuslikum on ta taktika. Vaenumeeste grupi korral on sageli neil kasutada nii ahvatlevad moodused (osad jooksevad melee relvadega peale, teised annavad kaugelt tuld), et sa ei saa arugi, kui sussid taeva poole.  Surm pole siin aga miskit kaduvlikku – lõppude lõpuks oled sa ju kloon, ja tuleb ainult taas lähimast Lifeneti putkast välja astuda ning tagasi poolelijäänud tegevuste paika silgata. Just nimelt, silgata, või lähimasse hobujaama/garaaži, kuhu saad lasta oma transa kutsuda.

FE-s pole nagu muis MMORPG-des “hobune taskus”, et anna aga vilet ja voilaa! – suksu nina ees ja minekit. Siin jääb ta sust maha sinna, kuhu sa ta jätsid. Ning korraga saab sul olla maailmas üks aktiivne transa – tahad baigiga põristada, siis pane hobune talli hoiule; tahad raskeltläbitaval maastikul kiirelt edasi saadaa, vii oma motoriist garaaži ja kutsu taas hobu endale. Ning paljude muude mängude nerfitud mugavusega harjunutele on eriline PIA (Pain-In-Ass) – FE-s puudub igasugune portimine, kiirtransport jne. Kuid maailm on suur, ühest sektori nurgast teise ratsutad sa oma tund-poolteist (kui vahepeal ei kakle ega korile). Seega mõtled enne kümme korda, kas noobitsoonis alustavale sõbra charile ikka tõtata appi “seda hirmsat ämmelgat” tapma. Mitmeid tunde kappamist paneb kukalt sügama. Ja see sunnib ka oma käike ja uute linnade külastamisi hoolsalt ette planeerima.

Maagia kui juba MMORPG-de jaoks kohustuslik osis FE-s puudub, ent selle asemel on paha viiruse muteerudes tekitatud inimestes paljusid mutatsioone, mida saab ise arendada ja kasutada (telekineesist pürofooriani) ja korralikul mutageenil on kasutada selline arsenal, mida kadestaks iga Fantasy RPG maailma maag või sorts.

Mängu koduleht asub:  http://www.fallenearth.com/ ning üks parimaid fännide loodud infoveebe leidub aadressil:  http://www.globaltechatlas.info/ .

Uus mäng: “Grey Matter” saabub märtsis

Samantha Everett

Samantha Everett

Seiklusmängud on peaaegu alati seotud nimega mängu taga. Asi selles on, et taolised mängud elustavad interkatiivselt ja üldjuhul ka visuaalselt loo. Lool on tavaliselt aga jutustaja, kelle peas see on sündinud ja kelle nimega see seotud on. Näiteks kui keegi ütleb Larry, tuleb kõigil meelde Al Lowe, kui keegi ütleb Monkey Island, siis tähendab see tegelikult Ron Gilbertit. See artikkel ei räägi aga neist, selle artikli kangelaseks, või õigemini kangelannaks, on Jane Jensen.

Jane Jenseni nimi on kaudselt seotud päris mitme mänguga, mis on peamiselt seotud praeguseks juba ajaloo prügikasti rännanud firmaga Sierra Online. Tema kaastööd leiab sellistest mängudest nagu “Police Quest III: The Kindred” ja “EcoQuest: The Search for Cetus” ning “King’s Quest VI: Heir Today, Gone Tomorrow”. Olles ennast Sierras tõestanud, sai ta lõpuks oma isikliku projekti, millest sai “Gabriel Knight: Sins of Fathers” ja millele järgnesid “The Beast Within: The Gabriel Knight Mystery” ning “Gabriel Knight 3: Blood of the Sacred, Blood of the Damned”. Kuigi sarja neljandas osa jäi koos seiklusmängude kuldaja lõpuga tulemata, on Jensen korduvalt märkinud, et kui tal avaneks võimalus teha neljas osa, siis kahmaks ta võimalusest mõlema käega kinni.

Vahepeal on viimasest Gabriel Knightist möödunud kümme aastat ning Jane Jensen on vahepeal avaldanud kahe esimese osa raamatuversioonid ning publitseerinud kaks eraldiseisvat trükist: “Millennium Rising” (“Judgement Day”) ja “Dante’s Equation”. Viimasega ta nomineeris lausa Philip K. Dicki auhinnale. Siiski kord juba mängumeistri leiba maitsnud autorile kirjanikutöö ei istunud ja nüüd on ta tagasi mängutööstuses.

Jane Jenseni uueks projektiks on mäng nimega “Grey Matter”, mis on olnud tootmises juba mitu aastat ja mille kohta paari päeva eest kõpuks dtp entertainment ametlikult ütles, et see ilmub järgmise aasta märtsis. Paljuski jagab see Gabriel Knighti mängudega atmosfääri: müstitsism, salapärased tegelaskujud, üleloomulikud juhtumused ja morbiidsed teemad on seegi kord kandvaks liiniks.

Lugu räägib erakust Oxfordi neurobioloogist dr David Stylesist, kelle naine hukkus autoõnnetuses ja sellest tingitud masenduse tõttu on avalikust elust tagasi tõmbunud. Kõik muutub kui ta kadunud naine teda kummitama hakkab. Neurobioloogina on tal raske uskuda üleloomulikesse nähtustesse ja ta asub asja uurima ning nagu teadlane seda teeb. Nagu hulludele geeniustele kohane on tal vaja aga salapärase taustaga assistenti ja selleks saab tema endine õpilane Samantha Everett.

Uus mäng: “Lucidity”

Lucidity

Lucidity

Veel aasta tagasi oli mängutööstuses stuudiobosside silmis hea mängu sünonüümiks võimalikult realistlik graafika, ruumiline heli ja ohtralt plahvatusi. See aasta on populaarsed sellised mängud nagu “Braid” ja “The Secret of Monkey Island: Second Edition”, mängud mis on loodud vaid murdosaga büdžetist, mis kulus varasematel aegadel ning lipsuga meestele on hakanud kohale jõudma: inimesed ei osta polügone, inimesed ostavad meelelahutust.

LucasArtsi on tänapäeval tuntud peamiselt Star Warsi maailmal baseeruvatel mängudel. Või siis Indiana Jonesi maailmal. Või Star Warsi. Ometigi on firma pikas mängugraafias (kas selline sõna üldse eksisteerib?) sootuks meedejäävamad hoopis sellised nimed nagu eelpoolnimetatud “The Legend of Monkey Island”, “Day of the Tentacle”, “Loom”, “Full Throttle”, “Grim Fandango”, “Zak McKracken and the Alien Mindbenders”, “Sam & Max Hit the Road” ja “Maniac Mansion”, mis torkavad silma selle poolest, et nendest ei leia mitte ühtegi jedit. Tundub, et see tõsiasi on ka LucasArtsi inimestele kohale jõudma hakanud ning peaaegu kõik vanemad seiklusmängud on uuesti Steamis kättesaadavaks tehtud ning esimesest Monkey Islandist tehti suisa uusversioongi. Sestap jagasidki ülemused firma sees rahva väikesteks tiimideks ning lasi igal ühel välja mõelda midagi pisikest, midagi lihtsalt teostatavat kuid originaalset. Üks nõnda sündinud ideedest oli “Lucidity”, mis oktoobrikuus peaks olema XBLA mänguna Xbox 360 omanikele kättesaadavaks muutuma ja mille Windowsi versioon pole samuti mägede taga.

Kui kuidagi peaks “Lucidity”-t kirjeldama, siis tõenäoliselt kõige lihtsam oleks seda teha võrrandiga: platvormmäng + “Tetris” + “Lemmings” + “The Incredible Machine” = “Lucidity”. Esmapilgul näeb mäng välja visuaalselt nagu tavaline platvormikas. Peatselt selgub, et mängijal ei ole peategelase Sofi üle mingit kontrolli — viimane marsiv enesetapjaliku järjekindlusega finishi poole, tegemata välja erinevatest phtudest, mis teda teel ootavad (“Lemmings”). Mängija eesmärk on siiski garanteerida tüdruku jõudmine finishisse, milleks süsteem pakub iga natukese aja tagant välja erinevaid vahendeid/klotse (“Tetris”), mida siis tuleb teele maha sokutada. Erinevaid vahendeid on võimalik omavahel kombineerida (“The Incredible Machine”), luues lahendusi, mida detaile eraldi kasutades ei oleks võimalik saavutada.

Videote ja piltide põhjal võib juba ette hinnata mängu sõltuvusttekitavust ja vähemalt praeguselt hetkel ähvardab see faktor olla väga kõrge. Kuniks mäng pole veel avaldatud, vaatame pilte.

lec5643-image4lec5643-image41lu_screenshot_level_040lu_screenshot_level_110lu_screenshot_level_230

Uus mäng: “DeathSpank”

DeathSpank ametis

DeathSpank ametis

Kas te teate, kes on Ron Gilbert? Kui ei, siis miks? Ron Gilbert on mees, keda seob mängumaailmaga selline surematu Lucasfilm Games-i seiklusklassik nagu “The Secret of Monkey Island”, mis räägib algaja piraadi Guybrush Threepwoodi koomilisest kohmitsemistest Kariibi mere saartel. Kuid mitte sellest ei taha me täna rääkida. Olulisem uudis on see, et mees  on tagasi mängutööstuses ning tema huumorimeel on teravam kui kunagi varem.

Mäng, millest me temaga seekord räägime on “DeathSpank” — midagi, mille kohta kriitikud on öelnud, et see on mäng, mis sünniks üheksa kuud pärast seda kui “The Secret of Monkey Island” ja “Diablo” linade vahel oleks nahistanud. Mäng on oma olemusel diablolik materdamisrollikas, mis on ohtralt vürtsitatud igat värvi huumoriga. Selle peategelaseks on madalalaubaline, vägivaldne, kuid see eest kärsitu tegelane DeathSpank, kelle laiadele õlgadele langeb väetikeste kaitsmise ja pahalaste peksmise vastutusrikas amet. Loomulikult võtab DeathSpank omale loomingulise vabaduse peksta absoluutselt kõiki, sest patust puhas pole ju keegi. Eks?

“DeathSpank” on omanäoline ka disainilt ja ülesehituselt. Elemendid, mida selles kasutatakse on multifilmilikud ning meenutavad kohati pigem “Paper Mariot”. Kahjuks ei ole selle ilmumisaega veel välja kuulutatud, seetõttu tuleb praegult leppida vaid ekraanitõmmistega.

dsscreen01dsscreen02dsscreen03dsscreen04dsscreen05dsscreen06dsscreen07dsscreen09dsscreen10