Mänguru elab!

Euroopa

GameVisioni pool tehtud raportist saame teada, et ühtekokku kulutati Euroopas mängimise peale summasi, mis mitmeid kordi ületavad Eesti riigi eelarve. Ühtekokku kulutati interaktiivsele meelelahutusele 8.5 miljardit eurot ning ühes sellega selgub, et kokku on majandustsoonis 76 miljonit aktiivset mängurit. See on siis koos minuga.

Tähelepanuväärne on see, et mõlemad eelmises lõigus toodud numbrid on aastast aastasse kasvanud, kuid nende suhtarv on jäänud suhteliselt konstantseks. See näitab ära, et keskmine mängur on oma lae saavutanud ja tänu sellele ongi turundajad suunanud oma torud uute klientide võitmisele.

Sektoritesse jagatuna selgub, et enamus mänge müüdi telerikonsoolidele, kokku 5.16 miljardi euro eest. Pihukonsoolid lõikasid endale 2.2 miljardise turuosa ning arvutitele müüdavate mängude hulk jääb vaeslapse rolli 1.14 miljardi euroga. Ealiselt selgub, et umbes kolmandik mängudest läks alla 20 aastastele ja et märkimisväärselt on kasvanud üle 30 aastaste mängurite osakaal. Näiteks kui kuus aastat tagasi mängis mänge vaid 6 miljonit üle 30 aastast eurooplast, siis praegult on see number juba 14 miljonit.

Wing Commander

Peaaegu kaks aastakümmet tagasi üllitas Chris Roberts (Origin Systems) mängu, mis täielikult redefineeris kosmosesimulaatorid. Aastanumber oli siis 1990 ja mängu nimi Wing Commander. Mäng ise sai kokkuvõttes neli jätkuosa (“Wing Commander II: Vengeance of  the Kilrathi”, “Wing Commander III: Heart of the Tiger”, “Wing Commander IV: The Price of Freedom”, “Wing Commander: Prophecy” ) ja erinevaid kõrvalliine, millest olisemateks on “Wing Commander: Privateer” ja “Privateer 2: The Darkening”. Kõik “Wing Commander”-id torkavad silma keeruka ning põneva süžee poolest — tegemist ei ole lihtsalt kosmoses ringi tulistamisega, vaid laevades istuvad nimedega karakterid, kelle elust-olust pajatavad ohtrad vaheklipid. Alater kolmandast sarja mängust kasutati vaheklippides reaalseid näitlejaid: Mark Hamill (tuntud rohkem kui Luke Skywalker) kohastas mängu peategelaseks ning muudes rollides kohtasime selliseid nimesi nagu John Rhys-Davies (“Lord of the Rings”),  Malcolm McDowell (“A Clockwork Orange”) ja teised. Ka “Privateer 2″ sisaldas tuntud nimesi, näiteks Clive Owen (“Sin City”), John Hurt (“Hellboy”) ja Christopher Walken (“Sleepy Hollow”).

“Wing Commander”-st on vändatud allakeskmise kosmosefilm ning 2007 aastal katsus Electronic Arts sarja nimele uuesti elu sisse puhuda Xbox Live Arcade mängiga “Wing Commander Arena”. Peab tunnistama, et üsna edutult. Üldiselt pärast seda kui Electronic Arts Origini ära ostis on selle sarjaga asi ühel pool olnud. Või vähemalt peaaegu ühel pool, sest mõned päevad tagasi teatas firma sellest, et ta uuendab toote kaubamärki, mis viitab sellele, et ilmselt kusagil kabinettides on pisitasa “Wing Commander”-i elustamise kava susisema hakanud.

Kuid kusagil susisevad kavad pole fänne kunagi piisavalt lohutanud ja sestap on fännid endale ise teinud uue mängu. Mäng kannab nime “Wing Commander: Standoff” ja  see baseerub üldjoontes William R. Forstchen raamatul “Wing Commander: Fleet Action” ja selle sündmused jäävad kuhugile teise ja kolmanda “Wing Commander”-i vahele. Mängu koduleht asub aadressil standoff.solsector.net ja sealt leiab viited kõigele vajalikule. Tegemist on omamoodi laiendusega, mis vajab toimimiseks “Wing Commander: Prophecy Gold”-i või “Secret Ops Starter Package”-t.  Viimane on Internetist tasuta saadaval ja eelpooltoodud fännimängu koduleht viitab sobivatele failidele.

Mis te ootate?! Minge ja sõdige kosmoses suurte kassidega!

Call of the Crusade

Üleeile (05.08.2009) käisid kõik Warcrafti serverid pool päeva “laiendatud hoolduses” ja uuesti käima minnes palus mäng kõiki oma kasutajalitsetse uuendada. “World of Warcraft”-i “päts” 3.2 nimega “Call of the Crusade” oli lõpuks valmis saanud ja testserverist kõikjale üle tõstetud.

Tundub, et Blizzard on üsna põhjalikult oma algseid põhimõtteid ümber kujundama hakanud. Järjest rohkem ja rohkem on tekkinud muudatusi, mis polnud varem isegi mõeldavad. Näiteks selle uuendusega tekkis üks dokumenteerimata omadus: võimalus teha samasse PvP serverisse vastaspoole tegelane. Lisaks tuldi taaskord vastu kõikidele, kes lisaks oma peamisele tegelaskujule proovivad teha ka alternatiivseid karaktereid ehk alte. Aga mis me siin tühja jahume ja vaatame parem üle tähtsamad uuendused:

PvP sõpradele on avatud uud lahinguväli nimega “Isle of Conquest”. 40 vs 40 taplustander sisaldab enam-vähem kõike, mida sisaldavad enam vähem kõike, mis Warcraftil seniajani pakkuda on olnud, ainult suuremates mastaapides.

Valmis on saanud Argent Coliseum, mis alates 3.1 “päts”-st on ehituses olnud. Sealt leiab uue koopa ja uue koha raidimiseks. Ka valminud monstrumi ümbruses on uut toimetamist tekkinud. Uuesti on platsis ka Must Rüütel …

Koobastest on võimalik saada “Emblems of Conquest” nimelist kraami, mille eest on võimalik soetada vahendeid, mis olid varem kättesaadavad vaid kõvematele raidijatele.

Ratsutamine läbi teinud märkismisväärsed muudatused: esimese hobuse saab juba 20-ndal tasemel (varem 30). Kiire ratsu saab nüüd 40-ndal (varem 50). Esimese lennuki saab nüüd juba 60-ndal tasemel ja see peaks Outlandi radikaalselt lihtsamaks muutma. Kolmapäevast alates on piisavalt kõrgust hoides võimalik lennata ka üle Dalarani ja Wintergraspi. Tasemel 80 on võimalik Dalaranist soetada “Tome of Cold Weather Flight”, mida on võimalik edasi saata kõikidele sama konto tegelastele, kes omandavad sellega koos Northrendis lennuõiguse alates 68-ndast tasemest.

Thunder Bluffi sõidab nüüd tseppeliin. Tänu sellele on kõik algajate alad nüüd omavahel püsiühenduses.

Kõikidest suurematest linnadest on tehtud potraalid Outlandi värava juurde. Outlandi sisenedes oskab esimese lennujaama haldaja ise oma kundesi ilma tülika jalgsimatkata Shattarathi saata.

Lõpuks ometi on linnadese piisavas koguses postkaste paigaldatud.

Lisandunud on loomulikult ka hulgaliselt kasutajaliidese parandusi (näiteks ülesannete aken on nüüd kahetulbaline). Loomulikult ona hulgaliselt muudatyusi ka ametites ja klassides, kuid nende ettelugemise ajal läheks jumalapäike enne looja kui me teise otsa välja jõuaksime, sestap lugege nende kohta ise.

Nüüd on ülevaid vaid küsimus, millal saabub “päts” 3.3 …

Xbox 360

Kui algas kõrglahutusega video meediasõda, siis valisid kaks suuremat infrastruktuuri pakkujat, Microsoft ja Apple, erinevad pooled. Microsoft ühines punase leeriga (HD DVD) ning Apple sinise (Blu-Ray). Sõja lõpuks kui HD DVD näiliselt kaotas oli Microsoft valmis sepistanud suhteliselt marginaalse väärtusega lisaseadme ning Apple polnud vaevunud sedagi tegema. Põhjus selleks oli lihtne, kumbki vanadest rivaalidest polnud huvitatud uute formaatide levikust ning nende eesmärk oli suures plaanis vahendajad üldse mängust välja lülitada. Võtmesõnaks selles konfliktis oli digitaalne distributsioon.

Digitaalses distributsiooni on Applel muidugi päris pikk edumaa: iTunes muusikapood vahendab praeguseks lisaks lugudele ka filme, teleseriaalne, iPhone mänge ja rakendusi. Tulevikus ilmselt laieneb see ka Mac OS X-i programmidele ja uue iPadi tarkvarale. Microsoft on selles mängus küll teine viiul, kuid võimalused arenguks seevastu laiemad. Juba eelmine aasta kuulutati välja Games for Windows LIVE Marketplace, mis levitab digitaalset vara Windows platvormile. 14. augustil peaks käima minema ka Xbox 360 Games on Demand teenus, mis edukaks osutumusel võib jääda järgmise Xboxi jaoks juba ainukeseks meediaks.

Digitaalne distributsioon peaks laiemas plaanis olema tarkvaratööstuse päästerõngaks. Paradoksaalselt moodustab praegusel hetkel enamus müüdava mängu hinnast üldse levitamine. Enamgi veel, sellised kaubandusketid nagu Ameerikas on GameStop, teenivad lõviosa oma sissetulekust kasutatud mängude müügi pealt, mille eest arendaja ei saa sentigi. Tihtipeal müüakse ja ostetakse sama mängu 4 või 5 korda, mille eest mängu tootja saab raha vaid esimese korra eest. Paraku on GameSpot levis nii oluline kanal, et seda ähvardama ei julge keegi minna. Näiteks seegi kord on Microsoft sunnitud tõdema, et nad hea meelega paneks kõik oma mängud esimesel päeval digitaalselt müüki ning vaid põhiliste distribuutorite vastuseisu tõttu on nad sellest loobunud. Siiski on selge, et kui asi nii edasi läheb nagu Redmondis plaanitakse, muutuvad tarbimisharjumused mänguritel piisavalt, et vahemehed ärist välja lõigata.

Hetkel siiski on digitaalselt saadaval vaid 21 mängu, enamus neist aasta-paar vanused klassikud nagu “Mass Effect”, “Assassin’s Creed” ja “The Elder Scrolls IV: Oblivion”. Kuivõrd selline samm kliente toob näitab aeg ning võimalik, et aasta lõpus saame sellest juba vahekokkuvõtte teha.

Hollywoodis käib kõik lainetega. On aegu, mil põhiproduktsiooni moodustavad romantilised komöödia, on laineid, kus vorbitakse valmis uskumatus koguses ulmekaid, on perioode, kus iga tõsiseltvõetav stuudio peab valmistama filme, kus pekstakse araablasi ja/või prantslasi. Praegu on käimas kaks lainet: koomiksitel baseeruvad filmid (“X-Men”, “Spiderman”, “Iron Man”, “Hulk”, jne.) ja mängudel baseeruvad linateosed. Viimased ei ole kuni viimase ajani oma kvaliteediga hiilanud: “Max Payne” ja “Street Fighter: The Legend on Chun-Li” on head näited sellest, millega lavastajad ei peaks tegelema. Tõsi, “Silent Hill” ja “Resident Evil” filmid loetakse kui just mitte headeks, siis talutavateks ning samuti on kinohuvilistel kõrged lootused “Prince of Persia: The Sands of Time”-le, kuid seda peamiselt sellega seotud nimede tõttu (lavastaja Mike Newell (“Donny Brasco”) ja produtsent Jerry Bruckheimer (“Pirates of the Caribbean: The Curse of the Black Pearl”) ning üks tsenaristidest on algmaterjaliks olnud mängu autor Jordan Mechner).

29. juulil teatas Sony, et on valinud enda poolt publitseeritud PlayStation 3-e mängu “inFAMOUS” ehk maakeeli “kuriKUULUS” ekraniseeringu käsikirja treima tsenaristi, kelleks on Sheldon Turner (“The Longest Yard”). Lisaks on kinnitatud ka produtsent, milleks seekord on dünaamiline duo nimega Avi Arad ja Ari Arad (“Blade”). Muide, viimastel on hetkel töös ka kaks muud mängul baseeruvat filmi: “Uncharted: Drake’s Fortune” ja “Mass Effect”.

“inFAMOUS”-i lugu hargneb kulleri ümber, kellel palutakse tundmatu kliendi poolt viia pakk linnaväljakule ja see seal avada. Paha aimamata teebki too, nagu kästud ja tulemuseks on plahvatus, mis hävitab ümbritsevad kvartalid. Ometigi jääb kuller mitte ainult ellu, vaid tal hakkavad manifesteeruma elektril baseeruvad ülivõimed. Paraku ei jää tema roll selles ajas saladuseks ning terroriakti ohvrid ei kavatse asja sugugi niisama jätta. Nüüd on värskel superkangelasel täita mitmekordne roll: ise elus püsida ja leida tegelik süüdlane.