Steam + Mac

Eelmine aasta oli meil majandussurutis; äri kiratses üleilmaliselt, firmad pankrotistusid ja inimesed pingutasid püksirihma. Loomulikult kukkus ka IT- ning meelelahutussektor ja enamuste jaemüüjate läbimüük kahanes 40%-50%. Ometigi leidus üks erand: Apple turuosa personaalarvutite turul kasvas pea kolmandiku ning ületas näiteks Ühendriikides 10% piiri. Oli ainult aja küsimus, millal seda märgataks.

Mängufirmadega on õunamaailmal alati olnud pingelised suhted. Äkki mäletate kuidas Bungie demonstreeris originaalse “Halo” esmaversiooni just Apple riistvaral? Ometigi läbi erinevate saatuse vingerpusside leidis see mäng ennast lõpuks esimesena hoopis originaalse Xboxi pealt. Kuigi näiteks Blizzard on läbi aegade olnud Maci toetaja ei saa seda öelda enamuste nende konkurentide kohta ja seetõttu on Mac OS X-i meelelahutusvalik pehmelt öeldes kesine. Eilsete uudiste taustal võib siiski öelda, et see trend on hakanud pöörduma — Valve kuulutas välja oma Steam teenuse Mac OS X-i versiooni.

Ning mitte ainult; lisaks teatasid nad, et sellele platvormile porditakse ümber teenekas Source mängumootor ja sellel baseeruvad üllitised — me räägime siin sellistest sarjadest nagu “Left 4 Dead”, “Portal”, “Counter-Strike”, “Team Fortress” ja loomulikult “Half-Life”. Esimesed mängud peaks uuel distributsioonisüsteemil olema saadavad juba aprilli alguses ning lisaks kuulutati huvilistele välja, et edaspidi on on Cupertino operatsioonisüsteem nende jaoks esimese prioriteediga, jagades seda väärikat positsiooni Windowsi ja Xbox 360-ga.

Hetkel on Steam veel ainult Windowsisõpradele, kuid hoidke silm peal — aprill pole enam kaugel.

Steam: http://store.steampowered.com/
Valve Software: http://www.valvesoftware.com/

a) nn P2P – Pay to Play – kuumakse (Subscription), mida võib ka loomulikult kolme, kuue kuu või koguni aasta kaupa tasuda (saadeks hüveks soodsama hinna ühe kuu kohta). Kaasajaks on kuumakse suureseks enamusel suurimatel nimedel umbes 15 USD.

b) nn F2P – Free to Play süsteem, kus mängimine on tasuta.

Nagu me aga väga hästi teame, pole olemas sellist asja nagu tasuta lõunad. Kuskilt peab ju firma teenima raha, mis on pandud arendus- ja mängutoe meeskondade palkade, serverite ning interneti ribalaiuse ostmiseks, reklaamiks jpm. Selleks on loodud mängusisesed e-poed mis tahes nime all neid ka ei tuntaks ja mida nimetatakse üldnimena “Microtransactions”. Nende lisaboonuste (varustus, kogemuspunktide boost, relvad, sõiduvahendid, raskemate ja keerukamate tegevustega tsoonid jne) eest tuleb tasuda reaalses rahas  (RMT – Real Money Trading). Suuremas jaos F2P mängudes on võimalik saavutada kõiki neid boonuseid ka oma aega investeerides, mängusisest raha kogudes ning seda ostudeks kasutades, kuid kes tahab “nüüd ja kohe” – palun lehvitage oma sajaseid ja ostke. Hinnad on F2P poodides kalkuleeritud umbes selliselt, et ühe tõsise “hard-core” raideri, high-end player’i kuus kuluv summa jääb enam-vähem samasse suurusjärku kuumaksega. Nii pakuvadki mõned mängud, ntx. USA mängulooja Turbine’i “Dungeons and Dragons Online” valikut kuumaksete või microtransactionite vahel.

Tuntuim ja suurim Venemaa mängulooja Astrum Nival Studios (mis tekkis Allodsi looja Nival Online’i, Astrum Online Entertainmenti ning Mail.ru liitumisel)  on loonud vene stiilis MMO fantaasia-rollimängu Allods Online ning sellega Venemaa ja venekeelsel turul edukalt tegutsenud. Nüüd on see mäng läbimas beetafaasi ka läänemaailmas ja leidnud suure hulga aktiviste (sh Eestiski). Ja korraga nagu välk selgest taevast tabas senini “absoluutselt tasuta” mängu Kolapoe (Item Shop) saabumine. Ise-enesest mitte midagi üllatavat, kui mitte ainult need………. hinnad!

Aga palun – seljakott 24-le esemele = 20 USD, parfüüm (mis lubab mängijale PvP-d või raidimist) maksab 75 US senti poole tunni eest. Kõrgeima ja hinnalisima ruuni eest  aga tahetakse koguni 7000 USD! Kas mitte typo, kas mitte liigne null? EI – Allodsi loojad võtsid aluseks juba tegutseva Venemaa mängu ja korrutasid sealsed hinnad kümnega (kapitalistlikud tondid – küll neil pappi jagub). Jah, isegi kümnega jagatuna maksta 700 USD (ehk 8000 meie krooni) virtuaalse ruunikivi eest on liig-mis-liig, aga ju seal uusrikkaid jagub, ka virtuaalmaailma.

http://allods.gpotato.com/

Wheel of Time maailma kaart

12. veebruaril teatas Obsidian Entertainment, et nad on sõlminud lepingu osalemaks Robert Jordani kuulsa sarja Wheel of Time, mille esimene osa ka maakeeles nime all “Maailma silm” ilmunud, ainetel ilmuva mängu loomisel.

Obsidian Entertainment paistab viimasel ajal samas üsna hõivatud olevat, sest firma plaanib see aasta saada maha veel kahe mänguga: “Alpha Protocol” ja “Fallout: Las Vegas”. Tundub, siiski, et nende põhiline panus ei ole kogu mängu kokku klopsimine, vaid rohkem algse litsentiomaniku Red Eagle Games järje peale aitamine.

Palju rohkem pole praeguseks hetkeks veel Obsidiani plaanidest kuulda olnud, kuid teada on, et tegemist on rollimängudele spetsialiseerunud stuudioga, mis koosneb peamiselt Interplay Black Isle Studiost lahkunud kaadrist. Üldiselt tundub, et tegemist on kvaliteetüllitistele spetsialiseerunud meeskonnaga ja nende mainet arvestades on panused kõrged.

Muide, tegemist pole esimese sellel materjalil baseeruva leluga, sest esimese kommertsiaalse sammu tegi praeguseks juba ajaloo hämarustesse kadunud Legend Entertainment.

Tulemused on järgnevad:

Nagu näha on tipus päris mitu Soome jaoks tehtud mängu ja soomendatud mängu. Pooled mängud on tipus PlayStation 2-e (punane värv) jaoks, üks Wii (sinine) jaoks ja ülejäänud PC jaoks (mis üldjuhul tähendab Windowsi). Kui erinevad iteratsiooni kokku kuhjata, on vaieldamatult kõige populaarsem SingStar sari (vaat sulle laulurahvast) ja Counter-Strike.

Oksjoniliides

Mäletate äkki neid mängu, kus inimesed tänavaid mööda ringi lippasid ning nõnda Pac-Mani mängisid? Seda nimetatakse laiendatud reaalsuseks (augmented reality). Paar päeva tagasi kuulutas Blizzard Entertainment, et “World of Warcraft”-i enampakkumissüsteemile (mängusisene oksjonimaja, kus virtuaalraha eest ostetakse ja müüakse virtuaalseid objekte) ehitatakse mänguväline liides, mida saab kasutada veebi ja iPhone vahendusel. Kurjad keeled on selle juba tituleerinud laiendatud virtuaalsuseks.

Asja mõte on selles, et WoW annab mängijale võimaluse ise endale eesmärke seade. Mitte kõikide tegelaste eesmärk ei ole jõuda võimalikult kiirest võimalikult kõrgele tasemele ning näha võimalikult eksootilisi piirkondi. On ka tegelasi, kelle eesmärk on saada võimalikult rikkaks ning ostmine-müümine-vahetamine on üks kõige puhtakujulisem võimalus seda saavutada. Ehk piltlikult öeldes käib ooper ka puhvetis.

Oksjoniäri probleem paraku on pahatihti selles, et tõeliselt head diilid ei pruugi olla saadaval vaid nendel tundidel, mil mängija Azerothis viibib. Mis juhtub siis, kui hea pakkumine tuleb hoopis kell kaks päeval, lõunapausi ajal? Või hoopis kusagil, kus mängimine ei ole ühel või teisel põhjusel võimalik? Tundub, et taolise omaduse vastu on huvi piisavalt suur, et Blizzard on otsustanud selle mängust välja muudele meediatele viia. Olgu siinkohas kohe ka hoiatatud, et ilmselt osa funktsionaalsust saab olema sellise asja puhul tasuline, aga oma hobi jaoks pole ju kellelgi rahast kahju, eks? (Tõenäoliselt räägime me siin automaatsetest meeldetuletustest ja muust säärasest).

Civilization Network

Järgmisel aastal kolmandat aastakümmet käima hakkav “Civilization” sari saab selle aasta keskel üsnagi ootamatu jätku Facebooki mängu näol. Erinevalt nii mõnestki analoogsest projektist paistab, et tegu pole kolmandate osapoolte käkerdisega mänguga, sest ettevõtmise taga on firma nimega Firaxis ning kogu asja veab Sid Meier, originaalse “Civilization”-i autor, isiklikult.

Mida me sellest veel teame? Tegelikult mitte eriti palju: me teame, et erinevalt muudest hõimuvelledest on see mäng püsivas maailmas, kus Facebooki konto omanikud saavad klassikalisel viisil omavahelisi arveid klaarida. Mängu beeta peaks avanema loetud kuude jooksul ja pärast seda võib karta, et tuhanded ja tuhanded inimesed kaotavad sellegi ebamäärase asja, mida nende vanemad kutsuvad “päris eluks”.

Aga mis ma siin ikka pikalt jahun; minge vaadake ise.

Steve Jobs iPadiga

Meedia on üritanud serveerida infotehnoloogiat ja kodumajapidamistehnikat kui maagiat, mida mõistavad ainult noored ja millega vanemad tegijad paratamatult pahuksisse satuvad. Tegelikuses on asi mõnevõrra erinev ning on kasvanud peale n.ö. tehnoloogiajärgne põlvkond.

Tõepoolest, vanem generatsioon, mille iga algab kusagilt viie-kuuekümnest eluaastast ei suuda orienteeruda tänapäeva tehnoogias enam nõnda vabalt kui nende lapsed ja põhjus on üsnagi lihtne: nad on kasvanud üles ilma kõikvõimalike imevidinateta ja nende võrdlusmõõtkavas omandab eraldi dimensiooni (piltlikult öeldes) ka selline faktor nagu puust mänguasjad ja raske lapsepõlv. N.ö. “meie” põlvkond, kes on sündinud seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel on sellest taagast vaba, meie nooruspõlves ilmusid juba videomakid, arvutid, telerimängud ja mobiiltelefonid, mis vormisid meid ja tegid meist need, kes me oleme. Loomulikult taoline tehnika oli veel lastekingades ning vajas pidevalt putitamist ja koos sellega said nende aastakümnete inimesed üsna tõhusa tausta ja tehnikaga ka pisut lähemalt kui nupuvajataja rolli kaudu tuttavaks.

Paraku on järgnev põlvkond, mille liikmed hetkel esimest või teist aastakümmet sammuvad, juba praeguseks muutunud n.ö. tehnoloogiajärgseks põlvkonnaks. Tehnilise lahendused on lihtsustunud ja peensusteni lihvitud. Selleks, et aparaat soovitud tulemuse annaks tuleb lihtsalt ühele nupule vajutada. Kõik mis masina sees toimub pärast nupulevajutus läheneb selle põlvkonna jaoks maagiale. Kui majas arvuti ei tööta või on vaja uut meediamängijat seadistada, käärib käised ülesse ikkagi 30-40 aastane pereisa, mitte varajases teismeeas poeg, sest pereisa on taoliste asjadega harjunud. Ning see trend on on kiirelt laienev. Loomulikult ma mõnevõrra üldistan ning leidub erandeid nii vanemast kui nooremast poolest, kuid need on tõepoolest rohkem erandid.

Apple poolt mõned päevad tagasi välja hõigatud iPad on selle põlvkonna seade.

Tegemist ei ole arvutiga, tegemist ei ole ka telefoniga, tegemist on seadmega, mis toob informatsiooni ja meedia tarbijani võimalikult lihtsalt, võimalikult kiirelt ja võimalikult mugavalt. Kriitikud on kurtnud multitaskingu puudumise pärast. Milleks see? iPhone ja iPod ei toeta samuti multitaskimist ning praktika näitab, et nende tarbijad ka ei vaja seda, eelistades pigem kiirust ja sujuvust. Kas kellelgi on iPhonega jäänud midagi tegemata, kuna multitaskingut pole? Väga tõenäoliselt mitte — inimesed ei kasuta neid seadmeid selleks, et multitaskida, vaid selleks, et kasutada mingit teenust. iPad on pealekasvava põlvkonna essents — selline ongi meie tulevik. Kas me peaksime sellega võitlema või selle omaks võtma?

Mitte selline häkk

Päris pikalt on PS3-e peetud lahtimurdmatuks süsteemiks. Nüüd, 3 aastat, 2 kuud ja 11 päeva pärast Sony imelapse müükitulekut teatas George Hotz (geohot), et on lõpuks kogu asja lahti murdnud. Ühest küljest on endiselt tegu kõlakaga, sest seniks kuni me peame uskuma ainult mehe enda sõnu ei saa me milleski kindlad olla. Teisest küljes on sama tegelane tuntud selle poole, et ta tõepoolest murdis lahti iPhone, seega päris tühja tulle tallaja ta ei ole.

Aga asja teeb kogu värgi juures huvitavaks see, et häki autori sõnul ei vaja see riistvaralist sekkumist ning tegelikult ei ole seda otseselt võimalik ka tarkvarauuendustega ära lappida. Eks näis, kuidas Sony sellesse suhtub.

Ja nüüd vaatame seda. Jevgeni Pljuštšenko. Palju jääd. Oriflame.

Arthase salajane identiteet paistab olevat paljastunud.