World of Warcraft: Cataclysm

Pärast üleüldist spekuleerimist teatas Blizzard täna ametlikult, et “Cataclysm”, populaarse “World of Warcraft”-i kolmas laiendus, tuleb müüki 7. detsembril.

Meeldetuletuseks niipalju, et pärast seda päeva ei jää vanast Azerothist enam midagi alles, kuna laiendusele nime pannud kataklüsm muudab selle nägu tundmatuseni ning vanadele rassidele lisaks saab mängija edaspidi valida libahundilaadse worgenite ja “Time is money, friend” goblinite vahel.

Selleks, et mängu täies mahus nautida, peab endiselt masinas olema vähemalt Windows XP või Mac OS X ning seekord on mõistlik oma masina sobivust uue ajastu saabumise eel kontrollida, sest lisanduv silmailu nõub üksjagu rohkem võimsust.

World of Warcraft: Cataclysm

Paar päeva tagasi rääkisime sellest, et avaliku testserverisse (PTR) pandi ülesse esimene “Cataclysm”-i eelne päts (v4.0.1). Seoses sellega tekkis kõigile huvilistel põhjendatud küsimus: Millal järgmine laiendus ametlikult Azerothi osaks saab?

Blizzardi ametlik seisukoht on hetkel, et laiendus tuleb veel sellel aastal, mida on järgi jäänud veel kolm ja pool kuud. Teada on veel niipalju, et 22.-23. oktoober toimub Anaheimis Blizzcon, kus suure tõenäosusega kuulutatakse välja “Cataclysm”-i järglane. Võttes aluseks veel varasemate laienduste graafikud ning siin-seal Blizzardi poolt tehtud vihjeid, võib hetkel oletada, et 2. novembri eelne öö saab olema see aeg, mil “World of Warcraft”-i fännid taas sabasse kogunevad, et oma vere ja higiga teenitud rahapabereid väikese karbi vastu vahetada.

Märkuseks niipalju, et loomulikult on tegemist puhtakujulise spekulatsiooniga ning senikaua kuniks Blizzard Entertainment pole midagi ametliku välja öelnud, võib seda võtta rohkem kui üldist orientiiri.

“Might & Magic: Heroes VI” sündmused leiavad aset ligikaudu 400 aastat enne sarja eelnevaid mäng. Nagu viimase aja mängudes heaks tavaks on saanud, heidab vana kuningas hinge ning jätab endast maha päris korraliku kuningriigi ning viis pärijat, kes omavahel kuidagi kokku leppida ei suuda. Nõnda algab järjekordne kodusõda, kus iga trooniihaleja leiab omale toetaja kolmandate jõudude hulgast — kes saab tuge taevastest vägedest, kelle selja taha kogunevad surnumanajad ja kes leiab omale sõbrad deemonite hulgast.

Erineval eelmisest osast pole selle mängu arendajateks enam venelaste Nivel Interactive, vaid madjarite Black Hole Entertainment, keda me tunneme rohkem reaalaja strateegiamängude tootjana (“Armies of Exigo”, “Warhammer: Mark of Chaos”). Tundub, et mäng on klassikaline igas mõttes ning erineb oma eelkäijatest põhiliselt graafika ning kasutajaliidese poolest. Mis iseenesest ei pruugi halb olla; kui mingi asi töötab, siis ei tasu seda torkida.

“Might & Magic: Heroes VI” peaks valmis saama järgmiseks aastaks ning platvormina on esialgu planeeritud vaid Windows, kuigi Mac OS X versiooni ei ole välistatud.

World of Warcraft: Cataclysm

Selle loo pealkiri võib tunduda krüptilisena, kuid mängus osaleja jaoks on see uudis peaaegu ekstaatilise väärtusega: “World of Warcraft” v4.0.1 läks testserverisse (Public Test Realm ehk PTR) ülesse ning peaks olema kättesaadav nüüd kõikidele huvilistele.

Ma tuletan siinkohas meelde, et neljas versioon ei tähenda automaatselt veel “Cataclysm”-i. See tähendab seda, et mängutarkvarasse on sisse viidud muudatused, mis on vajalikud uue laienduse ja vana maailma ühildamiseks. Me rääkima siis klasside ja talentide muudatustest, varustuse parameetrite muudatustest, parandatud uuendamissüsteemist, jne. Mis sellega EI kaasne on hetkel veel goblaased muudatused tsoonide, mis aktiveeritakse alles “Cataclysm”-i saabudes.

Uus päts (nagu mängurahvas seda nimetab) on peaaegu 16GB suur ning seega testijad — palun varuge kannatust. Samuti olge valmis muudatusteks ametlikes serverites, sest traditsiooniliselt lähevad asjad PTR-i vaid loetud nädalad enne sinna jõudmist.

id Tech 5

Pärast seda kui ZeniMax Media id Software oma kaitsva hõlma alla ostis, on Teksase koodimeistrid suhteliselt madalat profiili hoidnud. Viimasel ajal on neist siiski rohkem kuulda olnud: Carmack demonstreeris nende uut “Rage” nimelist mängu iPhonel ning päris märkimisväärse uudisena rabas mängutoojaid see, et id lahkub mängumootorite ärist.

See on päris märkimisväärne muutus firma üldises poliitikas, sest seniajani on ettevõte otseselt konkureerinud Epic Gamesiga selle segmendi tipptegija koha pärast. Kasutati ju id Software eelmise põlvkonna mootorid id Tech 3-e ju sellistes mängudes nagu “American McGee’s Alice”, “Call of Duty”, “Star Wars Jedi Knight: Jedi Academy” ning loomulikult id enda “Quake III: Arena” silmailu loomisel. Edaspidi saavad “Rage” aluseks oleva id Tech 5 tehnoologia hüvesi nautida ainult ZeniMaxi firmad, kelleks praegult on lisaks id-le veel Bethesda Softworks ja äsja omandatud Arkane Studios (“Arx Fatalis”, “Bioshock 2″).

Kinect

Lisaks sellele demonstreeriti Kinecti kasutusvõimalusi, mis ei piirdu vaid mängimise. Selgub, et seda on võimalik kasutada videotelefonina, sisaldades mikrofone, kaameraid ning (pisut õõvastavat) moodust sisseehitatud mootoriga oma sihverplaati alati kasutaja suunda pöörata, isegi kui too teleri ees püsida ei taha.

Kinect

Kui Nintendo omal ajal Wii-ga lagedale ujus, naersid mehed Microsoftis ja Sonys, väites, et tegemist on tänapäeva jaoks liiga nõrga masinaga, mille uudne pult on vaid rahva lollitamiseks mõeldud tarbetu vidin. Ometigi on praeguseks Wii müünud rohkem kui Xbox 360 ja PS3 kokku ning põhjuseks just seesama “tarbetu vidin”. Sestap saadeti mõlema firma insenerid tagasi oma ruumidesse ja lubati välja tulla alles siis kui midagi analoogset valmis on.

Microsofti vastus Wii puldile oli Kinect, kolmemõõtmeline kaamera, mis analüüsib mängija liikumist, võimaldades sisuliselt viipekeeles Xbox 360-ga suhelda. Algselt Project Natali nime kandnud seade lubati müüki tuua selle aasta lõpus ning sellest loodetakse koos ümber disainitud Ikskastiga konkurentide poolt surve alla sattunud Microsofti konsooliärile uut hingamist andvat hõbekuuli.

Mida see seade ennast sisaldab? Kinecti latt sisaldab kokku kolm kaamerat — üks värviline, mis on võimeline tuvastama nägusi, tegema ülesvõtteid ja toimima enam-vähem nõnda nagu tavaline veebikaamera. Kaks infrapunast kaamerat moodustavad koos ruumilise kaamera, mis on võimaline jälgima ümbrust ning hoidma pilgu peal kuni kahel mängijal. Lisaks kaameratele on seame küljes veel stereomikrofon, mis on suuteline tuvastama helikäsklusi ning mõistma, millisest ruumipunktist need on tulnud. Lisaks aitab spetsiaalne lahendus kõrvaldada sisendist ruumimüra. Lisaks mikrofonidele ja kaameratele on seadmel veel sisse ehitatud mootor, mis lubab süsteemil maksimaalse tulemiga töötada ka siis kui mängija on ideaalsektorist välja liikunud, suunates seadme silmad ja kõrvad mängijale.

Tarkvaraliselt on selgunud, et Kinect ei sisalda algselt lubatud lisaprotsessorit, sest see oleks seadme hinna viinud enamuste mänguhuviliste jaoks vastuvõetamatutesse kõrgustesse. Tänu sellele ei ole võimalik vanade mängude  kohandamine ilma arendajapoolse sekkumiseta uuele juhtimisskeemile. Tähelepanuväärne on aga uus Xbox 360-e kasutajaliides, mis täiel määral Kinecti võimalusi kasutab. On võimalik anda häälkäske, instrueerida seadet käeviibetega ning näotuvastada kasutajaid. Kui selgub, et antud lahendus töötab piisavalt hästi on alust arvata, et analoogset juhtimisskeemi hakkavad tulevikus kasutama ka muud koduseadmed, näiteks telerid.

Mac Steam

12. mail teatas Valve Corporation, et algselt vaid Windowsi platvormile loodud digitaalse distributsiooni kanal nimega Steam on avatud ka Macide kasutajatele. Koos Maci kliendiga saabus ka 57 erinevat mängu, neist tuntumateks ilmselt “Portal” ja (eile arvustatud) “Torchlight”. “Portal”-ga mindi isegi niikaugele, et avamise puhuks (ja paljuski ka “Portal 2″-e promomiseks), on mäng kuni 24. maini tasuta alla laetav.

Steami kohta lisaks veel nii palju, et praeguseks on sellel üle 25 miljoni kasutaja (neist 2 miljonit peaaegu igapäevast kasutajat), lisaks 57-le Mac OS X-i mängule on seal üleval üle 1100 Windowsi toote. Jutud käivad ka sellest, et tulekul on Linuxi versioon distributsioonikeskkonnast, mis on seda tõenäolisem, et Maci ja Linuxi vahe tarkvaraarendaja jaoks on minimaalne võrreldes näiteks Windowsiga, mis kasutab vaid sellele platvormile saada olevat DirectX-i.