Steam + Mac

Eelmine aasta oli meil majandussurutis; äri kiratses üleilmaliselt, firmad pankrotistusid ja inimesed pingutasid püksirihma. Loomulikult kukkus ka IT- ning meelelahutussektor ja enamuste jaemüüjate läbimüük kahanes 40%-50%. Ometigi leidus üks erand: Apple turuosa personaalarvutite turul kasvas pea kolmandiku ning ületas näiteks Ühendriikides 10% piiri. Oli ainult aja küsimus, millal seda märgataks.

Mängufirmadega on õunamaailmal alati olnud pingelised suhted. Äkki mäletate kuidas Bungie demonstreeris originaalse “Halo” esmaversiooni just Apple riistvaral? Ometigi läbi erinevate saatuse vingerpusside leidis see mäng ennast lõpuks esimesena hoopis originaalse Xboxi pealt. Kuigi näiteks Blizzard on läbi aegade olnud Maci toetaja ei saa seda öelda enamuste nende konkurentide kohta ja seetõttu on Mac OS X-i meelelahutusvalik pehmelt öeldes kesine. Eilsete uudiste taustal võib siiski öelda, et see trend on hakanud pöörduma — Valve kuulutas välja oma Steam teenuse Mac OS X-i versiooni.

Ning mitte ainult; lisaks teatasid nad, et sellele platvormile porditakse ümber teenekas Source mängumootor ja sellel baseeruvad üllitised — me räägime siin sellistest sarjadest nagu “Left 4 Dead”, “Portal”, “Counter-Strike”, “Team Fortress” ja loomulikult “Half-Life”. Esimesed mängud peaks uuel distributsioonisüsteemil olema saadavad juba aprilli alguses ning lisaks kuulutati huvilistele välja, et edaspidi on on Cupertino operatsioonisüsteem nende jaoks esimese prioriteediga, jagades seda väärikat positsiooni Windowsi ja Xbox 360-ga.

Hetkel on Steam veel ainult Windowsisõpradele, kuid hoidke silm peal — aprill pole enam kaugel.

Steam: http://store.steampowered.com/
Valve Software: http://www.valvesoftware.com/

Steve Jobs iPadiga

Meedia on üritanud serveerida infotehnoloogiat ja kodumajapidamistehnikat kui maagiat, mida mõistavad ainult noored ja millega vanemad tegijad paratamatult pahuksisse satuvad. Tegelikuses on asi mõnevõrra erinev ning on kasvanud peale n.ö. tehnoloogiajärgne põlvkond.

Tõepoolest, vanem generatsioon, mille iga algab kusagilt viie-kuuekümnest eluaastast ei suuda orienteeruda tänapäeva tehnoogias enam nõnda vabalt kui nende lapsed ja põhjus on üsnagi lihtne: nad on kasvanud üles ilma kõikvõimalike imevidinateta ja nende võrdlusmõõtkavas omandab eraldi dimensiooni (piltlikult öeldes) ka selline faktor nagu puust mänguasjad ja raske lapsepõlv. N.ö. “meie” põlvkond, kes on sündinud seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel on sellest taagast vaba, meie nooruspõlves ilmusid juba videomakid, arvutid, telerimängud ja mobiiltelefonid, mis vormisid meid ja tegid meist need, kes me oleme. Loomulikult taoline tehnika oli veel lastekingades ning vajas pidevalt putitamist ja koos sellega said nende aastakümnete inimesed üsna tõhusa tausta ja tehnikaga ka pisut lähemalt kui nupuvajataja rolli kaudu tuttavaks.

Paraku on järgnev põlvkond, mille liikmed hetkel esimest või teist aastakümmet sammuvad, juba praeguseks muutunud n.ö. tehnoloogiajärgseks põlvkonnaks. Tehnilise lahendused on lihtsustunud ja peensusteni lihvitud. Selleks, et aparaat soovitud tulemuse annaks tuleb lihtsalt ühele nupule vajutada. Kõik mis masina sees toimub pärast nupulevajutus läheneb selle põlvkonna jaoks maagiale. Kui majas arvuti ei tööta või on vaja uut meediamängijat seadistada, käärib käised ülesse ikkagi 30-40 aastane pereisa, mitte varajases teismeeas poeg, sest pereisa on taoliste asjadega harjunud. Ning see trend on on kiirelt laienev. Loomulikult ma mõnevõrra üldistan ning leidub erandeid nii vanemast kui nooremast poolest, kuid need on tõepoolest rohkem erandid.

Apple poolt mõned päevad tagasi välja hõigatud iPad on selle põlvkonna seade.

Tegemist ei ole arvutiga, tegemist ei ole ka telefoniga, tegemist on seadmega, mis toob informatsiooni ja meedia tarbijani võimalikult lihtsalt, võimalikult kiirelt ja võimalikult mugavalt. Kriitikud on kurtnud multitaskingu puudumise pärast. Milleks see? iPhone ja iPod ei toeta samuti multitaskimist ning praktika näitab, et nende tarbijad ka ei vaja seda, eelistades pigem kiirust ja sujuvust. Kas kellelgi on iPhonega jäänud midagi tegemata, kuna multitaskingut pole? Väga tõenäoliselt mitte — inimesed ei kasuta neid seadmeid selleks, et multitaskida, vaid selleks, et kasutada mingit teenust. iPad on pealekasvava põlvkonna essents — selline ongi meie tulevik. Kas me peaksime sellega võitlema või selle omaks võtma?

Unreal iPhonel

Epic Games demonstreeris mõned päevad tagasi midagi, mida veel mõne kuu eest oleks peetud võimatuks: Unreal Engine 3-e porti iPhone 3GS ja iPod Touchi jaoks. Sellel on mõningased piirangud, näiteks vajab see OpenGL ES 2.0-i, mis tähendab seda, et iPhone 2 ja iPhone 3 omanikud peavad selle mootoriga tehtavatest mängudest suu puhtaks pühkima, kuid tulemus on ikkagi muljetavaldav.

Siiski on tegemist veel töös oleva projektiga ning läheb veel mõni aeg, enne kui sellel baseeruvad mängud laiamate massideni jõuavad. Tuletame igaks juhuks meelde, et samal mootoril töötavad ju sellised hitid nagu “Gears of War 2″, “Bioshock”, “Mass Effect” ja “Batman: Arkham Asylum”. Kuivõrd mõni neist tee ka Apple platvormile tee leiab on küsitav, kuid inimene peab ju lootma.

Kuigi Apple enda osavõttu sellest projektist ei ole ära toodud, ei tohi unustada, et Cupertino firma on juba pikemat aega mänguturgu sihtinud, mis on ühest küljest paradoksaalne — arvestades mängude vähest arvu Maci platvormile ja teisest küljest loogiline, arvestades kui suured rahad selles äris liiguvad.

Kui nüüd on aastanumber vahetunud ja aeg elavate hulka tagasi tulla. Sestap soovime kõigile head uut aastat!

Mida uus aasta kaasa toob? Kindlasti palju huvitavaid mänge, ńagu näiteks “God of War 3″ PS3-e omanikele ja “Halo: Reach” Xbox360 rahvale. Kõigile valmistab ilmselt rõõmu ka “Final Fantasy XIII”, mis selle aasta alguses peaks läänemaailmas müügile tulema. Ja muidugi “World of Warcraft: Cataclysm”. Nimekirja võiks jätkata päris pikalt, kasvõi “Starcraft II”-ga. Siiski ilmselt kõige huvitavam saab olema nendel, keda huvitab riistvara.

Riistvarast paistab aasta 2010 olevat tiine: oodata on Microsofti ja Sony versioone Nintendo Wiimote pultidest, vastavalt siis nimede Natal ja Gem (mitteametlik nimetus) all. Tõenäoliselt vastusena nendele uuendustele tuleb midagi ka Wii tegijatelt — näituseks paljusahistatud Wii HD või mingi lahendus, mis lubab selle firma konsoolil DVD-si mängida. Peaaegu kindlasti kuulutatakse välja ja kui midagi vahele ei tule, siis suudetakse ka lettidele tuua, uued põlvkonnad pihukonsoolidest: me räägime siin Nintendo DS-i järeltulijast ja Sony PSP2-st. Ei saa välistada, et mängu sekkub ka Apple, sest Steve Jobsi kodumeeskond on viimase kahe aasta jooksul süstemaatiliselt värvanud tegijaid mänguäri valdkonnast. Võimalik, et kõlakate kohaselt selle aasta suvel väljakuulutatav Apple tahvelarvuti on samaaegselt ka mängukonsool või sisaldab uus põlvkond iPhone-si ja iPod-e mänguspetsiifilis uuendusi.

Igal juhul saab see aasta olema huvitav. Kuivõrd see on nõnda otseses mõttes ja kuivõrd Hiina needusena otsustame me detsembris.

Nokia N-Gage

Kui Nokia 2003 aasta lõpus oma N-Gage mängutelefoni müüki tõi, ootasid kõik sellest ohtu pihukonsoolide turu ainuvalitsejale Nintendole. Peatselt selgus, et oodati asjata: soomlaste telefonifirma oli küll suures plaanis õigel teel, kuid veider ekraaniresolutsioon ning sobimatu operatsioonisüsteem (Nokia Series 60), rääkimata absurdsest külgrääkimisest (sidetalking) ja veel paarist disainiäpardusest teevad selle pigem piinliku kõrvalseiga Nokia eduloos. Asjale ei aidanud palju kaasa ka aasta hiljem valminud Nokia QD, mis parandas küll mõningastest probleemidest, kuid kuna osa eksimusi olid fundamentaalset laadi, jäid need ka sellesse mudelisse sisse.

Kui Nokia avastas, et temast mängufirmadele kannale astujat ei ole, siis proovis ta N-Gaget ümber kantida kui tarkvarastandardit mängudele ja nõnda sündis N-Gage teenus, mida said kasutada ühilduvate telefonidega — mille hulka mahtus enamus Nokia uuematest kõnetorudest. Vahepeal tuli aga mängu Apple oma iPhonega ning muutis totaalselt mängude ning applikatsioonide müügistandardeid ja tänu sellele sündis Nokia teenus nimega Ovi.

Mõnda aega jooksid Ovi ja N-Gage paralleelselt kuid nüüd lõpuks teatas Nokia ametlikult, et N-Gage platvorm pannakse magama ning sealsed tarkvaralahendused liidetakse Oviga. N-Gage tugi mängudele kaob ära järgmise aasta septembris ning olemasolevad mängud tehakse ümber uue teenuse tarbeks.

Nintendo

Ajakiri BusinessWeeki tellimusel koostas juhtimiskonsultatsioonidega tegelev firma A.T.Kearney viimaste aegade 40 edukaimast ettevõttest koosneva nimekirja. Kelle jaoks üllatuslikult, kelle jaoks mitte vallutas neljakümne kange hulgast kõrgeima koha Mario kodumeeskond, Nintendo, jätte selja taha sellised teise ja kolmanda koha saanud ettevõtted nagu Google ja Nintendo.

Nimekirja koostamisel valis A.T.Kearney töögrupp välja 2500 suurimat börsiettevõtet üle kogu maailma. Neist omakorda valiti välja need, mis suutsid eelmisel aasta teha müüki vähemalt 10 miljardi dollari eest , millest vähemalt 25% pidi tulema väljaspool firma koduregiooni. Seejärel järjestati saadud koorekiht erinevaid tegureid arvesse võttes — räägime siin müügi ja kapitalisatsiooni kasvust ning muust sellisest ning selguski, et seekord polnudki printsess teises lossis.

Kellel asja vastu rohkem huvi on, visaku pilk peale originaalartiklile ja kes lugeda ei viitsi, selle jaoks on vaatamiseks väljas kogu info ka tabeli kujul.

The Secret of Monkey Island: Special Edition

Enne arvustuse juurde asumist pean ma täpsustuseks lisama, et järgnev arvustus on tehtud mängu iPhone/iPod Touch  versiooni põhjal.  Lisaks sellele eksisteerib ka Special Editioni Windowsi ning Xbox Live Arcade versioon. Need on oma olemuselt identsed arvustatava mänguga; erinevused on vaid graafika resolutsioonis ja juhtimisskeemis. Edaspidi räägime kasutajaliidese koha pealt siiski ainult iPhonest.

Veidike alla kahe aastakümne on möödunud päevast, mil sinisilmne piraadihakatis Guybrush Threepwood esimest korda marssis Mêlée saare vaateplatvormile ning teatas pimedale piilurile: “Minu nimi on Guybrush Threepwood ja ma tahan saada piraadiks!” Ahvisaare seiklustega on üles kasvanud terve põlvkond mängureid, kelle silmi tuleb äraolev pilk ning näkku totter naeratus kui keegi räägib midagi kummikanast, mille sees on ketas.

LucasArts

Oma olemuselt on tegemist klassikalise seiklusmänguga: hiireklikiga saab tegelast ekraanil ringi liigutada, anda korraldusi ning vajaduse korral menüüdes ringi navigeerida. Kui tegemist ei olnud esimese taolise mänguga, oli tegemist ikkagi omamoodi uuendusega, sest tollal domineerinud Sierra Online mängud (“Space Quest”, “King’s Quest”, jne.) olid juhitavad käsklustega, mis tuli klaviatuurilt sisse tippida. Meeldetuletuseks niipalju, et hiir ei olnud tollal kaugeltki arvuti standardvarustusse kuuluv seade ning enne Windowsi laiemat levikut olidki ilmselt LucasArtsi mängud, Civilization ja SimCity suurimad hiiremüügi genereerijad.

Mäng räägin kollanokast nimega Guybrush Threepwood, kes on otsustanud kuulsaks piraadiks hakata. Kohalikus puhvetis saab ta oma esimesed ülesandeks, milleks on ära teha piraadieksam. Töö käigus tutvub ta kauni kuberneripreiliga, kes aga röövitakse kurikuulsa kummituspiraadi LeChucki poolt ja Ahvisaarele vangi veetakse. Vaid Guybrush on piisalavalt eluvõõras (ja kubernerist sisse võetud), et oma pead tulle pista ja selle asemel, et teiste piraatidega koos valitsejanna villat rüüstada hoopis viimasele appi tõttata.

Mõõgameister

Kui see kõlab nagu sisukokkuvõtte mõnest B kategooria õudusjutust, siis juba esimese minuti jooksul saab selgeks, et rohkem eksida ei ole võimalik. Tegemist on puhastverd komöödiaga, täis tantsu ja tralli, koomilisi äpardusi ning jaburaid tegelaskujusi. Samas on kogu palagani all peidus vägagi pädev seiklusmäng, põnev süžee ning huvitavate natuuridega.

Special Edition on vana Monkey Islandi uusversioon, kus on välja vahetatud graafika, muusika, lisatud taustahelid ning kaasjastatud kasutajaliides. Kogu dialoog on lisaks tekstile nüüd ka audioversioonina olemas. Ja see koer puhvetis, kes Guybrushiga suhelda proovis: temast on nüüd pilt ka (originaalversioonis ei mahtunud see ketastele ära kuigi see pakendil olemas). Huvitava detailine on kahe näpuga üle ekraani tõmmates võimalik valida uue ja vana versiooni vahel, mis täiemahuliselt on kaasa pakendatud.

Enne

Nüüd

Huvitava lisaomadusena on LucasArts Special Editionisse sisse ehitanud vihjesüsteemi. Kui tundub, et enam kuidagi edasi minna ei oska, siis telefoni raputades hakkab Monkey Island vihjeid andma — esimene kord läbi lillede, teine kord juba otsemalt ja lõpuks suisa suure noolega ekraanil. See on kindlasti teretulnud nähtus nendele, kelle jaoks seiklusmängud ei ole just nende tassike teed.

Kuigi uusversiooni on sees kõik, mis originaalist klassiku tegid, on iPhone versioonil omad probleemid: esiteks on see allalaetava mängu koha pealt üsna kopsakas: kõva 350MB. See esmakordsel allalaadimisel väga ei häirigi, probleem on pigem selles, et ka uuendused on sama suured ja selle jaoks tuleb aega varuda. Õnneks ei juhtu seda väga tihti. Kui suurust võib lugeda kõrvaliseks hädaks, siis tõeline probleem on kasutajaliides. Vaatamata sellele, et iPhone lubaks näpuga kohe õigesse kohta tonksamist, on mängu ehitatud sisse hiireemulaator, mis tähendab seda, et kursor tuleb ekraanile ringi nühkides õigesse kohta toimetada. Taoline lähenemine ei ole mitte ainult ebaintutitiivne — sellega ei harju ära ka pärast mitu tundi kestvat mängimist. Lisaks eelnevale kahele on mängul ka kolmas häda: täiesti täis akust hetkeni, mile telefon ennast voolupuudusest välja lülitab on umbes kaks tundi mängimist. See ei oleks võib-olla nii suur probleem kui Monkey Island ei kuuluks nende asjade hulka, mida on raske käest ära panna. Apple! Nõuame suuremat akut!

Kokkuvõttena võib öelda, et vaatamata mõningastele hädadele on tegemist igati väärika klassiku piisavalt väärika uusversiooniga. Neli punkti viiest (kui juhtimisskeem oleks paarem, räägiksime 4.5/5-st).

Hind: iTunes poes 6 Eurot.

Xbox 360

Kui algas kõrglahutusega video meediasõda, siis valisid kaks suuremat infrastruktuuri pakkujat, Microsoft ja Apple, erinevad pooled. Microsoft ühines punase leeriga (HD DVD) ning Apple sinise (Blu-Ray). Sõja lõpuks kui HD DVD näiliselt kaotas oli Microsoft valmis sepistanud suhteliselt marginaalse väärtusega lisaseadme ning Apple polnud vaevunud sedagi tegema. Põhjus selleks oli lihtne, kumbki vanadest rivaalidest polnud huvitatud uute formaatide levikust ning nende eesmärk oli suures plaanis vahendajad üldse mängust välja lülitada. Võtmesõnaks selles konfliktis oli digitaalne distributsioon.

Digitaalses distributsiooni on Applel muidugi päris pikk edumaa: iTunes muusikapood vahendab praeguseks lisaks lugudele ka filme, teleseriaalne, iPhone mänge ja rakendusi. Tulevikus ilmselt laieneb see ka Mac OS X-i programmidele ja uue iPadi tarkvarale. Microsoft on selles mängus küll teine viiul, kuid võimalused arenguks seevastu laiemad. Juba eelmine aasta kuulutati välja Games for Windows LIVE Marketplace, mis levitab digitaalset vara Windows platvormile. 14. augustil peaks käima minema ka Xbox 360 Games on Demand teenus, mis edukaks osutumusel võib jääda järgmise Xboxi jaoks juba ainukeseks meediaks.

Digitaalne distributsioon peaks laiemas plaanis olema tarkvaratööstuse päästerõngaks. Paradoksaalselt moodustab praegusel hetkel enamus müüdava mängu hinnast üldse levitamine. Enamgi veel, sellised kaubandusketid nagu Ameerikas on GameStop, teenivad lõviosa oma sissetulekust kasutatud mängude müügi pealt, mille eest arendaja ei saa sentigi. Tihtipeal müüakse ja ostetakse sama mängu 4 või 5 korda, mille eest mängu tootja saab raha vaid esimese korra eest. Paraku on GameSpot levis nii oluline kanal, et seda ähvardama ei julge keegi minna. Näiteks seegi kord on Microsoft sunnitud tõdema, et nad hea meelega paneks kõik oma mängud esimesel päeval digitaalselt müüki ning vaid põhiliste distribuutorite vastuseisu tõttu on nad sellest loobunud. Siiski on selge, et kui asi nii edasi läheb nagu Redmondis plaanitakse, muutuvad tarbimisharjumused mänguritel piisavalt, et vahemehed ärist välja lõigata.

Hetkel siiski on digitaalselt saadaval vaid 21 mängu, enamus neist aasta-paar vanused klassikud nagu “Mass Effect”, “Assassin’s Creed” ja “The Elder Scrolls IV: Oblivion”. Kuivõrd selline samm kliente toob näitab aeg ning võimalik, et aasta lõpus saame sellest juba vahekokkuvõtte teha.

Apple

Apple tegevus, eriti selles osa, mis puudutab uusi tooteid, on alati olnud kaetud paksu saladustelooriga. Nii on see olnud ja nii ilmselt hakkab see olema ka tulevikus. Ometigi ei õnnestu isegi Steve Jobsil täieliku infosulgu saavutada. Ka see on midagi, mis on alati olnud ja hakkab olema ka tulevikus.

Juba mõnda aega käivad kõlakad selle ümber, et Applel on midagi, mida ta selle aasta teises pooles kavatseb avalikkuse ette tuua. Seniajani on pakutud kahte võimalik lahendust: netbook tüüpi miniatuurne kaasaskantav masin või tahvelarvuti. Praeguseks paistavad kõik märgid viitama sellele, et see saab olema tahvelarvuti.

Tahvelarvutitega on Applel tegelikult varemgi kogemusi olnud. Tõsi tegemist oli üsna kuulsusetu episoodiga firma ajaloos ja selle episoodi nimi oli Newtoni platvorm. Kui veidike kummi venitada, siis võib ka iPhone / iPod Touch tahvelarvutite hulka kuuluvaks lugeda, kuid senini lekkinud informatsioon pole selles osas palju detaile sisaldanud. Nimetagem edaspidi seda seadet lihtsalt iPadiks.

Teada on, et see aparaat on võimaline töötlema ja esitama kõrglahutusega (HD) videot. Tõenäoliselt saab seda ühendada ka teleriga kuid siin tekib kohe küsimus selle kohta, kuidas see protsess välja näeb. Tõenäoliselt parim viis oleks seda teha ilma traadita ühenduse abil, kuid seniajani on taoline tehnoloogia suhteliselt kallis olnud.

Ilmselt on tegemist omamoodi portatiivse meediakeskusega, mis täidab enam-vähem kõik selles sektoris vajalikud nõuded. Räägitud on ka sellest, et see aparaat võtab üle suure osa Apple TV funktsioonidest. Suure tõenäosusega on see põhjalikult integreeritud iTunesiga.

Vihjatud on, et see masin on võimeline täitma ka mängukonsooli funktsioone. iPhone ja iPod Touch on praeguseks muutunud täiemahulisteks portatiivseteks mänguseadmeteks, mis oma võimsuselt ületavad muid analoogseid seadmeid. Probleem on pigem selles, et Apple pihuseadmete kasutajaliides ei ole mängimiseks võib-olla kõige ideaalsem, kuid samas ei ole tegemist ka millegi ületamatuga. Sellele kuulujutule kallasid õli tulle kaks Apple kõrge profiiliga “sisseostu” mis on tehtud viimaste kuude jooksul: Richard Teversham oli kuni viimase ajani Microsofti Xboxi Euroopa osakonna juht, kelle pädevusvaldkonda kuulusid tootestrateegia ja äriküsimused ja Bob Drebin oli ATI tehnoloogiajuht, kelle resümeesse mahuv näiteks Nintendo GameCube graafikaprotsessi välja töötamine.

Igal juhul on selge, et Apple ei kavatsegi mitmekümne miljardi dollarist turgu ainult Nintendole, Sonyle ja Microsoftile jätta, vhemalt mitte ilma võitluseta.  Oskusliku tegutsemise juures oleks võimalik sellest pirukast hea suutäie napsata ja kui see aparaat oleks kuidagi ühildatav ka Mac OS X-ga, siis paraneks ka Apple muude arvutite (näiteks MacBook) mängudega varustatus läbi selle. Teada on niipalju, et uue tulija hirmus on muude analoogsete seadmete tootjad hakanud laovarusi vähendama ning tootmist piirama. Hetkel on teada ka soovituslik hind, milleks on 800 dollarit.