Mänguru elab!

Järgmise nädala tähtsaim sündmus mängumaailmas on ilmselt “Mass Effect 2″ müükitulek. Euroopas on selleks tähtsaks päevaks 29. jaanuar. Senikauaks aga viimane, eepiline, trailer.

Kui sajab, siis juba oavarrest — eile andsime teada, et järgmise aasta märtsikuus on oodata “Final Fantasy XIII”-t. Nüüd selgub, et Electronic Arts annab umbes samal ajal välja üsna eaka “Command & Conqueri” sarja neljanda ning arvatavasti ka viimase osa täisnimega “Command & Conquer 4: Tiberium Twilight”.

Teisisõnu, kõik, keda huvitab reaalajas toimuv strateegia tähistagu oma kalendris 19. märts. See on päev, millal Euroopa mängurid saavad lõpuks ometi teada, kuidas laheneb Nodi vennaskonna ja Globaalse Kaitseinitsiatiivi omavaheline konflikt, kust on pärit tibeerium ja kas inimkonnal õnnestub pääseda ajaloo prügikasti rändamisest. Jah, Kane on tagasi …

Nintendo DS XL

Nintendol on juba kombeks saanud uuendada oma pihukonsooli mänguplatvorme pea iga aasta. Game Boy Advance elas enna praeguse põlvkonna tulekut üle kaks uuenduskuuri (Game Boy Advance SP ja Game Boy Advance Micro) ning tundub, et DS elab üle kolm: DS Lite, DSi ja mõne päeva eest välja kuulutatud DS XL, mis peaks Euroopa mängupoodide riiulitesse tee leidma järgmise aasta esimeses kvartalis.

Nintendo DS XL (mille Jaapani sõsarversioon kannab nime DL LL ja peaks olema saadaval juba selle novembri lõpupoole) on 100% identne DSi-ga, välja arvatud ühe omaduse poolest, milleks on suuremad kabariidid — põhjuseks uuremad ekraanid. XL-i ühe ekraani diagonaal on 4.2″, samas kui vanema mudeli vastav parameeter on 3.25″. See teeb seadme mõnevõrra vähem portatiivsemaks ja energiakulukamaks, kuid nagu uuringutest selgub kasutab suur osa mängusõpru neid seadmeid niikuinii kodustes oludes, kus protatiivsus pole oluline ning seade ise on samuti laadijaga ühendatud. Lisaks traditsioonilisele krihvlile tuleb uue DS-ga kaasa teine krihvel, mida on mugavam kasutada kuid mis ei mahu korpuses oleasse pessa ning mis on mugav just kodutarbijale.

Väidetav hind saab olema Euroopas mõnevõrra kallim tavamudelist ning väidetavalt annab see seade aimu, mis on Nintendol plaanis järgmise põlvkonna seadmete juures.

Ezio Auditore de Firenze, teie teenistuses

Kölnis toimuvas GamesCon 2009 üritusel tutvustas Ubisoft lähemalt selle aasta lõpus ilmuvat jätku “Assassin’s Creed”-le. Kui esimene mäng leidis aset ristisõdade aegses maailmas, siis nüüd leiab mängija ennast renessansiajastust. Esimese mängu peategelane Altaïr Ibn La-Ahad on muidugi juba ammu surnud ning seekord tõmbab selga valge hõlsti ning kinnitab randmele juba tuttava vedrunoa Ezio Auditore de Firenze, kes muuhulgas on eelmise osa kangelase otsene järeltulija.

Mängust rääkides rõhutas Ubisofti esindaja järgmiseid detaile:

Eelmine Assassin’t Creed torkas silma sellega, et liikumine arvestas keskkonnaga. Kui Altaïr läbi rahvamassi sammus, siis ei teinud ta seda nagu auruvedur, vaid nagu inimene tehes vajaduse korral omale kätega teed. Ometigi ei olnud erinevate tegevust üleminekud kaugeltki sujuvad ning üldpilti arvesse mõttes muutis see elamuse ebaühtlaseks, tuletades pidevalt meelde, et tegemist on ikkagi mänguga. Ezio puhul on nende problemaatiliste kohtadega tõsiselt tegeletud. Lisaks kuna seekord ei vea mees kaasas liigset varustust saab ta ujuda, mis Veneetsia kanaliterohkust arvestades võib üsnagi marjaks ära kuluda.

Ezio käsutuses on võrreldes Altaïriga ka oluliselt suurem sortiment erinevat inventare. Ta saab vahetada kostüüme, et sulanduda paremini erinevatesse rahvarühmadesse. Mäletatavasti sai Altaïr peita ennast ainult munkade keskele, kellega tal oli sarnane kostüüm. Ezio saab kasutada erinevaid mürke, saab hankida omale paremaid turviseid, vahetada riideid ning mis kõige tähtsam: tal on ühelasuline püstol.

Mängu mehaanika sisaldab samuti uusi komponente: kui varem sai ülevaate tsoonist vaid torni ronides, siis nüüd saab seda teha niisama, sisse on toodud vankrite kaaperdamine ning elemente Ubisofti teisest mängusarjast, milleks on Prince of Persia.

“Assassin’s Creed II” ilmub Euroopas 20.11.2009 Xbox 360, PlayStation 3 ja Microsoft Windows platvormidele.

Euroopa

GameVisioni pool tehtud raportist saame teada, et ühtekokku kulutati Euroopas mängimise peale summasi, mis mitmeid kordi ületavad Eesti riigi eelarve. Ühtekokku kulutati interaktiivsele meelelahutusele 8.5 miljardit eurot ning ühes sellega selgub, et kokku on majandustsoonis 76 miljonit aktiivset mängurit. See on siis koos minuga.

Tähelepanuväärne on see, et mõlemad eelmises lõigus toodud numbrid on aastast aastasse kasvanud, kuid nende suhtarv on jäänud suhteliselt konstantseks. See näitab ära, et keskmine mängur on oma lae saavutanud ja tänu sellele ongi turundajad suunanud oma torud uute klientide võitmisele.

Sektoritesse jagatuna selgub, et enamus mänge müüdi telerikonsoolidele, kokku 5.16 miljardi euro eest. Pihukonsoolid lõikasid endale 2.2 miljardise turuosa ning arvutitele müüdavate mängude hulk jääb vaeslapse rolli 1.14 miljardi euroga. Ealiselt selgub, et umbes kolmandik mängudest läks alla 20 aastastele ja et märkimisväärselt on kasvanud üle 30 aastaste mängurite osakaal. Näiteks kui kuus aastat tagasi mängis mänge vaid 6 miljonit üle 30 aastast eurooplast, siis praegult on see number juba 14 miljonit.