Posts Tagged ‘ Nintendo

Project Natalist sai Kinect

Kinect

Kinect

Kui Nintendo omal ajal Wii-ga lagedale ujus, naersid mehed Microsoftis ja Sonys, väites, et tegemist on tänapäeva jaoks liiga nõrga masinaga, mille uudne pult on vaid rahva lollitamiseks mõeldud tarbetu vidin. Ometigi on praeguseks Wii müünud rohkem kui Xbox 360 ja PS3 kokku ning põhjuseks just seesama “tarbetu vidin”. Sestap saadeti mõlema firma insenerid tagasi oma ruumidesse ja lubati välja tulla alles siis kui midagi analoogset valmis on.

Microsofti vastus Wii puldile oli Kinect, kolmemõõtmeline kaamera, mis analüüsib mängija liikumist, võimaldades sisuliselt viipekeeles Xbox 360-ga suhelda. Algselt Project Natali nime kandnud seade lubati müüki tuua selle aasta lõpus ning sellest loodetakse koos ümber disainitud Ikskastiga konkurentide poolt surve alla sattunud Microsofti konsooliärile uut hingamist andvat hõbekuuli.

Mida see seade ennast sisaldab? Kinecti latt sisaldab kokku kolm kaamerat — üks värviline, mis on võimeline tuvastama nägusi, tegema ülesvõtteid ja toimima enam-vähem nõnda nagu tavaline veebikaamera. Kaks infrapunast kaamerat moodustavad koos ruumilise kaamera, mis on võimaline jälgima ümbrust ning hoidma pilgu peal kuni kahel mängijal. Lisaks kaameratele on seame küljes veel stereomikrofon, mis on suuteline tuvastama helikäsklusi ning mõistma, millisest ruumipunktist need on tulnud. Lisaks aitab spetsiaalne lahendus kõrvaldada sisendist ruumimüra. Lisaks mikrofonidele ja kaameratele on seadmel veel sisse ehitatud mootor, mis lubab süsteemil maksimaalse tulemiga töötada ka siis kui mängija on ideaalsektorist välja liikunud, suunates seadme silmad ja kõrvad mängijale.

Tarkvaraliselt on selgunud, et Kinect ei sisalda algselt lubatud lisaprotsessorit, sest see oleks seadme hinna viinud enamuste mänguhuviliste jaoks vastuvõetamatutesse kõrgustesse. Tänu sellele ei ole võimalik vanade mängude  kohandamine ilma arendajapoolse sekkumiseta uuele juhtimisskeemile. Tähelepanuväärne on aga uus Xbox 360-e kasutajaliides, mis täiel määral Kinecti võimalusi kasutab. On võimalik anda häälkäske, instrueerida seadet käeviibetega ning näotuvastada kasutajaid. Kui selgub, et antud lahendus töötab piisavalt hästi on alust arvata, et analoogset juhtimisskeemi hakkavad tulevikus kasutama ka muud koduseadmed, näiteks telerid.

Arvustus: “The Legend of Zelda: Phantom Hourglass”

“The Legend of Zelda: Phantom Hourglass”, originaalnimega “ゼルダの伝説 夢幻の砂時計”, on neljateistkümnes mäng Nintendo veteransarjas. Mängu peategelaseks on nagu ikka rohelisse päkapikukostüümi rõivastatud Link, kes peab nagu ikka päästma hätta sattunud Tetra (tegelikult piraadikostüümis Zelda) ja möödaminnes aitama Ookeanikuningal oma aujärg saada ning õpetama pahadele kuidas Luukas õlut teeb. Platvormiks on seekord Nintendo DS ja see mäng kannab aastanumbrit 2007. Kronoloogiliselt on tegemist GameCubele tehtud “The Legend of Zelda: The Wind Waker”-i otsese jätkuga ning mäng jagab viimasega koomiksilaadset visuaalset identiteeti.

Kui seda arvustust loetakse selleks, et saada teada, kas “Phantom Hourglass” on väärt ostmist, siis ütleme kohe alguses ära: väga! Tegemist on ühe parima DS-i mänguga, kuuludes kindlasti esikümness ja võimalik, et ka esikolmikusse. PH kasutab üsna edukalt ära erinevaid DS-i omadusi, kuigi mõne koha peal takistab see näiteks avalikus kohas mängimist: näiteks selleks, et saada omale aarete merepõhjast välja õngitsemiseks spetsiaalne käpp, peab mängija kõva häälega mikrofoni hõiskama, näitamaks üles eufooriat mille põhjal käpa valmistaja otsutab kui palju ta raha küsib.

Oma olemuselt on tegemist klassikalise Zelda, kuuludes n.ö. action-adventure ehk näpuosavusele apelleerivate seiklusmängude hulka. Laiemas laastus jaguneb mäng kaheks: merel seilamine ja maised mured. Merel on Linki kaaslaseks Kapten Linebeck, kes pakub oma laevaga küüti ühelt saarelt teisele. Selleks, et ringi reisida tuleb krihvliga alumisel ekraanil kaardile joonistada laeva teekond. Mälu hilisemaks värskendamiseks saab kaardile joonistada omakäelisi märkmeid ning lisaks kajastuvad kaardil erinevad avastused: uued saared ning vahvad punased ristid, mis tekivad siis kui Link leiab mõne peidetud kaardi. Kui laeval on olemas aardekäpp saab nõnda avastatud uppunud varanduse merepõhjast minimängu saatel üles vinnata. Merel reisimine ei ole just sündmustevaene üritus, sest aegajal ründavad laeva pahatahtlikud elukad, kelle enesekindlust siis kahuripaukudega kärpida tuleb ning lisaks saab laevatekil maha pidada päris mitu pseudobosside nahutamise aktsiooni. Avamerel ei seila õnneks ringi ainult erinevad kurjamid; aeg-ajalt kohtub Link seal ka teiste seiklejatega ning oma kaupu mõõduka (?) tasu eest pakkuvate paadiärikatega. Aardekirstudest ja kaupmeeste käest on saab lisaks muule padajännile täiendusi oma laevale, mille peaaegu iga detail on võimalik välja vahetada.

Mängu maine osa näeb välja nagu pea kõik pihukonsoolide Zeldad. Link sibab pealtvaates ringi ja materdab mõõga erinevaid pahalasi, kes siis kuulekalt hinge heidavad. Ajapikku koguneb Linkile erinevat väärt inventari, mille oskuslik kasutamine avab Linkile üha uusi alasi. Näiteks saab ta ühel hetkel tõmmitskonksu, mis kergemaid asju Linki poole tõmbab. Kui objekt on raskem kui Link, siis töötab see vastupidi ja Link lendab hoopis raskema asja juurde. Nõnda on võimalik ületada muidu ületamatuna näivaid lõhesi. Lisaks on võimalik seda kasutada veel muudelgi üsna leidlikel viisidel. Loomulikult ei puudu varustusest ka bumerang, mis on selle sarja üks tunnusrelvadest ja millele on seekord võimalik krihvliga lendamistrajektoore ette maalida. Positiivse kõrvaldetailina tuleb ära märkida, et enamus tegevust mängus on suunatud mitte näpulihaste, vaid kõrvade vahel oleva halli massi stimuleerimiseks. Ülesanded on alati loogilised ning nende eel antakse ka küllaldaselt vihjeid. Said just bumerangi? Arva võib, et järgnevad paar-kolm probleemi saab lahendada selle abil.

Uuenev varustus annab lisaks võimaluse juba külastatud koopaid uuesti läbi kammida. Kui mingi kast jäi enne kättesaamatuks, siis ei ole mõttet paanitseda — äkki on selle jaoks vaja hoopis bumerangi. Või labidat. Või vasarat. Koobaste korduv läbimine ei ole otseselt vajalik, kuid annab lisadimensiooni perfektsionistidele: nõnda on võimalik leida osi laevale, võimeid Linkiga kaasa jõlkuvatele haldjanääpsudele, lisaelusi, aadrekaarte ja lihtlabast raha. Samuti selgub tavaliselt, et koos täiendava varustusega on iga järgnev külastus eelmisest lihtsam.

Traditsioonilised bossiheitlused on DS-i riistvara omapärast arvestades üsna eepilised. Kui tavaliselt on ühel ekraanil kaart ning teisel on võimalik juhtide Linki askeldamisi, siis bossidega majandamise ajal tuleb üldjuhul hoida silm peal mõlemal ekraanil. Kuigi mõnikord on see vajalik lisainformatsiooni saamiseks, siis tegelikult on põhjus sootuks lihtsam — enamus bosse on nõnda suured, et ei mahu ühele ekraanile ära. Bossilahingud ei ole üldiselt keerulimad kui ülejäänud mäng, tavaliselt on seal vaja lihtsalt rohkem katsetada ja nuputada.

Räägime paari sõnaga ka graafikast ja helist. Helitausta kohta võib öelda, et nagu Zelda mängudes ikka, mis tähendab seda, et muusika on mängu integreeritud osa, kandes edasi emotsiooni ja vahel ka informatsiooni. Link ei ole suurem asi jutupaunik ning sama kehtib ka muude tegelaste kohta, informatsioon liigub tegelaste vahel ainult testi kujul. Graafikiliselt on tegemist Wind Wakerist tuttava cel-shading-uga, mis annab mängul multifilmilaadse atmosfääri. Pea kõik tegelased on värvikad ning liialdatud proportsioonidega. Animatsioonid ning graafiline teostus on vaimukas ja ideaalselt hetke tabav.

Mängul on olemas ka mitme mängija võimalus, kus siis erineva värvi Linkid omavahel mõõtu võtavad. Omavahel öeldes tundub see olevat rohkem sinna otsa putitatud müügimeeste palvel ja ülejäänud mänguga suurt ei haaku. Lisaks on võimalik mängijatel omavahel vahetada laevade detaile ja nõnda oma alust kiiremaks ja tugevamaks tuunida.

Kas mängu puhul midagi vastukarva ka oli? Kohati (eriti Ookeanikuninga templis) tekkis tunne, et mäng on pisut liiga korduv. Nintendo on sellest teadlik olnud ning katsunud seda korduvust võimalikult valutuks teha, kui 100% pole see neil õnnestunud. Ka merel seilamine kaotab mingil hetkel oma uudsuse ja ei paku enam täit rõõmu. Laeva kallal putitamine on küll tore, kuid paraku on mängus juppide kohta liiga vähe informatsiooni ning milliseid juppe sa leiad on täiesti juhuslik. Kuigi mäng on võimalik läbi saada ka juhuslike uuendustega mängides oleks palju mõistlikum kui mängija oleks kasvõi teoreeriliselt võimalik omale kõik soovitud jupid leida.

Peab tunnistama, et tegemist on siiski minimaalsete miinustega, mida juhtub ka paremates peredes ning mäng saab minul hindeks kindla 5/5.

+ Graafika
+ Lugu
+ Animatsioonid
+ Mäng on hästi balansseeritud, pakkudes väljakutset, muutumata hetkekski talumatult keeruliseks.

- Kohati kipub korduma
- Võrgumäng ei ole tõsiseltvõetav

Uus konsool: Nintendo 3DS

Nintendo

Nintendo andis eile ilmarahvale ametlikult teada, et juba üsna staažikale DS-ile ja selle derivaatidele tuleb see aasta järg seadme näol, mis kannab nime 3DS. Palju ei ole hetkel selle kohta teada, kuid kindel on hetkel niipalju, et seade toetab tagurpidi ühilduvana kõiki DS-i ja DSi mänge ning sisaldab tehnoloogiat, mis kuvab kolmemõõtmelist pilti ilma lisavahenditeta nagu prillid ja muu selline. Lisaks andis Mario koda teada, et juba loetud kuude jooksul E3-l peaks seda seadet saama näha ja oma käega proovida ning tutvuda saab ka esimeste sellele mõeldud mängudega.

Palju muud asjast selle hetkeni siiski lekkinud ei ole ja kuigi erinevad kanalid sahistavad tagasisidega juhtkangist ning paremast WiFist ning akust, on see kõik kuni ametlike avaldusteni lihtlabased kõlakad. Ootame huviga!

DSi XL maandub 5. märtsil

Nintendo DSi XL

Nintendo DSi XL

Oktoobrikuus andsime teada, et Nintendo DSi versioon, millel on originaalversioonist oluliselt suurem ekraan, saabub Euroopas müügile selle aasta esimeses kvartalis. Täna andis konsoolitooja ka teada, millisel kuupäeval täpselt on neid kaupluselettidel võimalik kohata ning selleks kuupäevaks on 5. märts.

Nintendo DSi XL-ks tituleeritud aparaat on mõeldud nendele, kelle silmanägemine on juba töntsiks jäänud või kelle jaoks suurem ekraan on tähtsam kui halvem portatiivsus. Ma pean tunnistama, et enamus aja mängin ka mina oma DS-iga kodus, seega suurem ekraan tuleks kasuks ka mulle.

Huvitava lisadetailina tasuks selle kuupäeva juures ära tuua asjaolu, et traditsiooniliselt varem pumba juurde pääsevate põhjaameeriklaste jaoks pole müügikuupäeva veel paika pandud.

Head uut aastat!

Nagu te märganud olete, pole me jõulude ja uue aasta vahel midagi kirjutanud. Meil on selleks mõjuv vabandus olemas — me sõime verivorsti, jõime porterit, paugutasime šampusepudelitega ja kohtusime uute ja vanade inimestega. Lisaks saime kingitusi — sokke, kootud veste ja aluspesu. Nagu iga aasta. Näiteks ei kingitud seegi kord pildid toodud vahvaid kaheksabitiseid lipse — aga teisest küljest võttes pidigi ju alles uus aasta hea olema!

Kui nüüd on aastanumber vahetunud ja aeg elavate hulka tagasi tulla. Sestap soovime kõigile head uut aastat!

Mida uus aasta kaasa toob? Kindlasti palju huvitavaid mänge, ńagu näiteks “God of War 3″ PS3-e omanikele ja “Halo: Reach” Xbox360 rahvale. Kõigile valmistab ilmselt rõõmu ka “Final Fantasy XIII”, mis selle aasta alguses peaks läänemaailmas müügile tulema. Ja muidugi “World of Warcraft: Cataclysm”. Nimekirja võiks jätkata päris pikalt, kasvõi “Starcraft II”-ga. Siiski ilmselt kõige huvitavam saab olema nendel, keda huvitab riistvara.

Riistvarast paistab aasta 2010 olevat tiine: oodata on Microsofti ja Sony versioone Nintendo Wiimote pultidest, vastavalt siis nimede Natal ja Gem (mitteametlik nimetus) all. Tõenäoliselt vastusena nendele uuendustele tuleb midagi ka Wii tegijatelt — näituseks paljusahistatud Wii HD või mingi lahendus, mis lubab selle firma konsoolil DVD-si mängida. Peaaegu kindlasti kuulutatakse välja ja kui midagi vahele ei tule, siis suudetakse ka lettidele tuua, uued põlvkonnad pihukonsoolidest: me räägime siin Nintendo DS-i järeltulijast ja Sony PSP2-st. Ei saa välistada, et mängu sekkub ka Apple, sest Steve Jobsi kodumeeskond on viimase kahe aasta jooksul süstemaatiliselt värvanud tegijaid mänguäri valdkonnast. Võimalik, et kõlakate kohaselt selle aasta suvel väljakuulutatav Apple tahvelarvuti on samaaegselt ka mängukonsool või sisaldab uus põlvkond iPhone-si ja iPod-e mänguspetsiifilis uuendusi.

Igal juhul saab see aasta olema huvitav. Kuivõrd see on nõnda otseses mõttes ja kuivõrd Hiina needusena otsustame me detsembris.

Nintendo DS XL saabumas

Nintendo DS XL

Nintendo DS XL

Nintendol on juba kombeks saanud uuendada oma pihukonsooli mänguplatvorme pea iga aasta. Game Boy Advance elas enna praeguse põlvkonna tulekut üle kaks uuenduskuuri (Game Boy Advance SP ja Game Boy Advance Micro) ning tundub, et DS elab üle kolm: DS Lite, DSi ja mõne päeva eest välja kuulutatud DS XL, mis peaks Euroopa mängupoodide riiulitesse tee leidma järgmise aasta esimeses kvartalis.

Nintendo DS XL (mille Jaapani sõsarversioon kannab nime DL LL ja peaks olema saadaval juba selle novembri lõpupoole) on 100% identne DSi-ga, välja arvatud ühe omaduse poolest, milleks on suuremad kabariidid — põhjuseks uuremad ekraanid. XL-i ühe ekraani diagonaal on 4.2″, samas kui vanema mudeli vastav parameeter on 3.25″. See teeb seadme mõnevõrra vähem portatiivsemaks ja energiakulukamaks, kuid nagu uuringutest selgub kasutab suur osa mängusõpru neid seadmeid niikuinii kodustes oludes, kus protatiivsus pole oluline ning seade ise on samuti laadijaga ühendatud. Lisaks traditsioonilisele krihvlile tuleb uue DS-ga kaasa teine krihvel, mida on mugavam kasutada kuid mis ei mahu korpuses oleasse pessa ning mis on mugav just kodutarbijale.

Väidetav hind saab olema Euroopas mõnevõrra kallim tavamudelist ning väidetavalt annab see seade aimu, mis on Nintendol plaanis järgmise põlvkonna seadmete juures.

Must Wii saabub Euroopasse

Must Wii

Must Wii

Nintendo kuulutas välja, et alates 20. novembrist (Inglismaal alates 6. novembrist) on Euroopa kaupluselettidele oodata uut musta Wii-d. Ametlike andmete kohaselt on tegemist limiteeritud väljalaskega, mis on pakendatud koos kahe mänguga: “Wii Sports” ja “Wii Sports Resort”. Lisaks on komplektis kaasas ka uus liikumisandur nimega Wii MotionPlus.

Samaaegselt musta Wii-ga saabuvad müügile ka samat värvi aksessuaarid — puldid, liikumisandurid ning öökarva Classic Controller Pro. Kui kellegi peaks olema soovi omale Wii soetada ning valge värv ei imponeeri, siis novembrikuu lõpus on võimalik leida sellele alternatiiv.

Nintendo uus pihukonsool aasta pärast?

Tegra

Tegra

Järjest tihedamalt on hakanud levima kõlakad, et Nintendo ja Nvidia on käed löönud Nintendo DS-i järeltulija koha pealt, kus peaks kasutusse tulema viimase arvuti-kiibil lahendus nimega Tegra. Ajaliselt see klapiks, sest Gameboy Advance erinevad iteratsioonid ilmusid umbes sarnaste vahedega ning pealegi on DS juba üsna asjast ja arust riistvara.

Tegra oleks tegelikult Nintendo jaoks ideaalne lahendus. Esiteks baseerub see ARM arhitektuuril, mis teeks selle riistvaralisel ühilduvaks praeguse mudeliga. Teiseks peaks järgmise aasta alguses ilmuma Tegra uus põlvkond, mis oleks kordi võimsaim kui näiteks Sony PSP riistvara, sisaldades ühes pakendis nii protsessorit, graafikakiirendit, HD meediamängijat kui andmekandjaid. Näiteks Microsofti Zune HD kasutab samuti seda platvormi, mis muu hulgas teeks suhteliselt hõlpsaks tarkvara portimise nende kahe vahel.

Kuivõrd see kõik on vaid kõlaka tasemel, siis enne järgmise aasta algust midagi täpsustavat oodata pole ja isegi siis võib selguda, et tegemist võis olla kellegi soovunelmaga. Igal juhul kui kõlakad paika peavad, siis järgmise aasta lõpuks peaks uued seadmed juba tee kuuskede alla leidma.

Nintendo on 2009 aasta edukaim firma

Nintendo

Nintendo

Ajakiri BusinessWeeki tellimusel koostas juhtimiskonsultatsioonidega tegelev firma A.T.Kearney viimaste aegade 40 edukaimast ettevõttest koosneva nimekirja. Kelle jaoks üllatuslikult, kelle jaoks mitte vallutas neljakümne kange hulgast kõrgeima koha Mario kodumeeskond, Nintendo, jätte selja taha sellised teise ja kolmanda koha saanud ettevõtted nagu Google ja Nintendo.

Nimekirja koostamisel valis A.T.Kearney töögrupp välja 2500 suurimat börsiettevõtet üle kogu maailma. Neist omakorda valiti välja need, mis suutsid eelmisel aasta teha müüki vähemalt 10 miljardi dollari eest , millest vähemalt 25% pidi tulema väljaspool firma koduregiooni. Seejärel järjestati saadud koorekiht erinevaid tegureid arvesse võttes — räägime siin müügi ja kapitalisatsiooni kasvust ning muust sellisest ning selguski, et seekord polnudki printsess teises lossis.

Kellel asja vastu rohkem huvi on, visaku pilk peale originaalartiklile ja kes lugeda ei viitsi, selle jaoks on vaatamiseks väljas kogu info ka tabeli kujul.

Wii Opera eilsest tasuta

Nintendo Wii

Nintendo Wii

Esimest septembrit nimetatakse ka tarkusepäevaks ning mitte asjata. Tarkus on lõpuks ometi saabunud ka Nintendo õuele ning eilsest alates on Wii Opera brauser kõikidele huvilistele tasuta. Kasutajad, kes selle eest juba jõudsid 500 Wii punkti lauale laduda saavad need punktid tagasi.

Kuid uuendused ei piirdu ainult hinna osas — uuendatud Opera sisaldab nüüd Adobe Flash Light v3.1 nimelist pluginat, mis on samm edasi varem kasutusel olnud Flash v7-st. Kui mitte kasutada ActionScript 3-e on uus plugin Flash v9 ühilduv ning suudab maha mängida H.264 kodekiga pakitud videot. Viimane paistab olevat oluline tegur brauseri maksuvabaks tegemisel: kõik märgid viitavad sellele, et Nintedo on omale sihi võtnud võrguvideote turust korralik tükk kahmata. Nintendo viib parasjagu Jaapanis läbi kampaaniat, kus kõiki Wii omanike püütakse võrku meelitada, lisaks sahistatakse, et firma on sisupakkujatega läbirääkimiste lõppfaasis.