Kinect

Kui Nintendo omal ajal Wii-ga lagedale ujus, naersid mehed Microsoftis ja Sonys, väites, et tegemist on tänapäeva jaoks liiga nõrga masinaga, mille uudne pult on vaid rahva lollitamiseks mõeldud tarbetu vidin. Ometigi on praeguseks Wii müünud rohkem kui Xbox 360 ja PS3 kokku ning põhjuseks just seesama “tarbetu vidin”. Sestap saadeti mõlema firma insenerid tagasi oma ruumidesse ja lubati välja tulla alles siis kui midagi analoogset valmis on.

Microsofti vastus Wii puldile oli Kinect, kolmemõõtmeline kaamera, mis analüüsib mängija liikumist, võimaldades sisuliselt viipekeeles Xbox 360-ga suhelda. Algselt Project Natali nime kandnud seade lubati müüki tuua selle aasta lõpus ning sellest loodetakse koos ümber disainitud Ikskastiga konkurentide poolt surve alla sattunud Microsofti konsooliärile uut hingamist andvat hõbekuuli.

Mida see seade ennast sisaldab? Kinecti latt sisaldab kokku kolm kaamerat — üks värviline, mis on võimeline tuvastama nägusi, tegema ülesvõtteid ja toimima enam-vähem nõnda nagu tavaline veebikaamera. Kaks infrapunast kaamerat moodustavad koos ruumilise kaamera, mis on võimaline jälgima ümbrust ning hoidma pilgu peal kuni kahel mängijal. Lisaks kaameratele on seame küljes veel stereomikrofon, mis on suuteline tuvastama helikäsklusi ning mõistma, millisest ruumipunktist need on tulnud. Lisaks aitab spetsiaalne lahendus kõrvaldada sisendist ruumimüra. Lisaks mikrofonidele ja kaameratele on seadmel veel sisse ehitatud mootor, mis lubab süsteemil maksimaalse tulemiga töötada ka siis kui mängija on ideaalsektorist välja liikunud, suunates seadme silmad ja kõrvad mängijale.

Tarkvaraliselt on selgunud, et Kinect ei sisalda algselt lubatud lisaprotsessorit, sest see oleks seadme hinna viinud enamuste mänguhuviliste jaoks vastuvõetamatutesse kõrgustesse. Tänu sellele ei ole võimalik vanade mängude  kohandamine ilma arendajapoolse sekkumiseta uuele juhtimisskeemile. Tähelepanuväärne on aga uus Xbox 360-e kasutajaliides, mis täiel määral Kinecti võimalusi kasutab. On võimalik anda häälkäske, instrueerida seadet käeviibetega ning näotuvastada kasutajaid. Kui selgub, et antud lahendus töötab piisavalt hästi on alust arvata, et analoogset juhtimisskeemi hakkavad tulevikus kasutama ka muud koduseadmed, näiteks telerid.

Mitte selline häkk

Päris pikalt on PS3-e peetud lahtimurdmatuks süsteemiks. Nüüd, 3 aastat, 2 kuud ja 11 päeva pärast Sony imelapse müükitulekut teatas George Hotz (geohot), et on lõpuks kogu asja lahti murdnud. Ühest küljest on endiselt tegu kõlakaga, sest seniks kuni me peame uskuma ainult mehe enda sõnu ei saa me milleski kindlad olla. Teisest küljes on sama tegelane tuntud selle poole, et ta tõepoolest murdis lahti iPhone, seega päris tühja tulle tallaja ta ei ole.

Aga asja teeb kogu värgi juures huvitavaks see, et häki autori sõnul ei vaja see riistvaralist sekkumist ning tegelikult ei ole seda otseselt võimalik ka tarkvarauuendustega ära lappida. Eks näis, kuidas Sony sellesse suhtub.

Kui nüüd on aastanumber vahetunud ja aeg elavate hulka tagasi tulla. Sestap soovime kõigile head uut aastat!

Mida uus aasta kaasa toob? Kindlasti palju huvitavaid mänge, ńagu näiteks “God of War 3″ PS3-e omanikele ja “Halo: Reach” Xbox360 rahvale. Kõigile valmistab ilmselt rõõmu ka “Final Fantasy XIII”, mis selle aasta alguses peaks läänemaailmas müügile tulema. Ja muidugi “World of Warcraft: Cataclysm”. Nimekirja võiks jätkata päris pikalt, kasvõi “Starcraft II”-ga. Siiski ilmselt kõige huvitavam saab olema nendel, keda huvitab riistvara.

Riistvarast paistab aasta 2010 olevat tiine: oodata on Microsofti ja Sony versioone Nintendo Wiimote pultidest, vastavalt siis nimede Natal ja Gem (mitteametlik nimetus) all. Tõenäoliselt vastusena nendele uuendustele tuleb midagi ka Wii tegijatelt — näituseks paljusahistatud Wii HD või mingi lahendus, mis lubab selle firma konsoolil DVD-si mängida. Peaaegu kindlasti kuulutatakse välja ja kui midagi vahele ei tule, siis suudetakse ka lettidele tuua, uued põlvkonnad pihukonsoolidest: me räägime siin Nintendo DS-i järeltulijast ja Sony PSP2-st. Ei saa välistada, et mängu sekkub ka Apple, sest Steve Jobsi kodumeeskond on viimase kahe aasta jooksul süstemaatiliselt värvanud tegijaid mänguäri valdkonnast. Võimalik, et kõlakate kohaselt selle aasta suvel väljakuulutatav Apple tahvelarvuti on samaaegselt ka mängukonsool või sisaldab uus põlvkond iPhone-si ja iPod-e mänguspetsiifilis uuendusi.

Igal juhul saab see aasta olema huvitav. Kuivõrd see on nõnda otseses mõttes ja kuivõrd Hiina needusena otsustame me detsembris.

Tegra

Järjest tihedamalt on hakanud levima kõlakad, et Nintendo ja Nvidia on käed löönud Nintendo DS-i järeltulija koha pealt, kus peaks kasutusse tulema viimase arvuti-kiibil lahendus nimega Tegra. Ajaliselt see klapiks, sest Gameboy Advance erinevad iteratsioonid ilmusid umbes sarnaste vahedega ning pealegi on DS juba üsna asjast ja arust riistvara.

Tegra oleks tegelikult Nintendo jaoks ideaalne lahendus. Esiteks baseerub see ARM arhitektuuril, mis teeks selle riistvaralisel ühilduvaks praeguse mudeliga. Teiseks peaks järgmise aasta alguses ilmuma Tegra uus põlvkond, mis oleks kordi võimsaim kui näiteks Sony PSP riistvara, sisaldades ühes pakendis nii protsessorit, graafikakiirendit, HD meediamängijat kui andmekandjaid. Näiteks Microsofti Zune HD kasutab samuti seda platvormi, mis muu hulgas teeks suhteliselt hõlpsaks tarkvara portimise nende kahe vahel.

Kuivõrd see kõik on vaid kõlaka tasemel, siis enne järgmise aasta algust midagi täpsustavat oodata pole ja isegi siis võib selguda, et tegemist võis olla kellegi soovunelmaga. Igal juhul kui kõlakad paika peavad, siis järgmise aasta lõpuks peaks uued seadmed juba tee kuuskede alla leidma.

OnLive konsool

Selle aasta kevadel tekitas meelelahutusmessidel laineid firma nimega OnLive, demonstreeride pisikest seadet, mille tekitas esitusvoo firma serveris jooksva mängu vahel ning lähetas samaaegselt tagasi signaalid juhtimisseadmelt. Praeguseks on sellele seadmele tekkinud ka alternatiivid tarkvara näol Windowsile ja Macidele ning firma alustas täna betatestimist. Eesti inimesed paraku betast osa võtta ei saa, sest teenus on hetkel avatud ainult USA kodanikele, kuid kuuldavasti on ettevõttel sihikul terve maailm.

Mida me sellest seniajani teame?

Põhimõtteliselt on tegemist plaaniga viia kulukad mänguarvutid kodudest minema ning asendada need kas siis minikonsooliga või tarkvaraga, mis on võimeline jooksma isegi mõnituhat krooni maksvates netbookides. Teenus käivitab serveris valitud mängu (näiteks “Crysis”-e) ja saadab selle väjundi teenuse kasutajale. Tarkvara omakorda saadab juhtimissignaalid tagasi serverisse ning nõnda on teoreetiliselt võimalik suvalisi Windowsi mänge mängida kasvõi mobiiltelefonil. Või sülearvutil. Või teleri taga.

Mida me arvame?

Elame-näeme. Kui see süsteem toimib, siis on see murrang mängutööstuses, kuna sellisel juhul muutub PC mängutööstus pigem teenusele orienteerituks. Kuigi osad analüütikud pidasid seda ohuks Sony-le ja Microsoftile, siis tundub, et see on pigem ohuks just arvutipõhisele meelelahutusele, mida on lihtsam tarkvaraliselt kontrollida. Küsimärgiga kohtadeks võrgukiirus ja -latentsus, samuti mängutootjate koostöötahe. Samuti ei ole kindel, kas tarbijad soostuvad liituma kuumaksuga teenusega. Samas on see ideoloogiliselt väga sarnane NetFlixi videoteenusega. Push Space hoiab silmad lahti ning teavitab kui asjast rohkem teavet kuhugi lekib.

PlayStation 3 Slim

Lõpuks kinnitas Sony Kölni GamesCom 2009-l ametlikult seda, mida me nädalapäevad tagasi siin sahistasime: PlayStation 3 Slim tuleb müüki septembri esimesel nädalal ning hind langetatakse Euroopas 299 euroni, mis paraku on oluliselt rohkem kui sama asja hind Ühendriikides ($299). Lisaks sellele langetatakse tänasest ka vana mudeli hinda, mis hakkab maksma sama palju. Millal täpselt hakkavad hinnad langema Eestis, sellest saame teada ilmselt lähipäevil.

Tundub, et kahe mudeli vahe on peaasjalikult kosmeetiline. Uue PS3-e kabariidid on 33% väiksemad ning see hakkab kaaluma 36% vähem. Lisaks kulutab masin 34% vähem voolu. Kuivõrd vastab tõele kõlakas, et see saab olema limiteeritud seeria, sellest Sony ei rääkinud, kuid loogiline oleks arvata, et taoline kuulujutt jääbki kuulujutuks. Muide, piltide järgi tundub, et kõikide sõrmejälgi vihkavate PlayStationisõprade rõõmuks on uuel seadmel matt pinnaviimistlus.

Uuendus: Sony teadande kohaselt ei võimalda PS3 Slim enam installida muid operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et pingviin peab omale uue kodu leidma. Vähemasti on nüüd teada, mida Sony Slim versioonilt maha kraapis.

Uuendus 2: Tuleb välja, et esipaneelil nupud töötavad nüüd füüsiliselt: nendele saab vajutada, kostab klõps ja puha. Vanal masinal oli see lihtsalt pind, mida tuli näpuga puudutada ja kuna see ei töötanud päris iga kord, siis tekitas see palju segadust.

Mõned pildid Sony pressikojast:

Xbox 360

Kuigi see uudis on veel kõlakana klassifitseeritud, on asi peaaegu kindel: Microsoft uuendab oma hinnapoliitikat, keskmine mudel praegusest sortimendi kolmainsusest kaob ning see kõik juhtub mõne nädala pärast.

Praegult moodustavad Microsofti riistvaravaliku kolm mudelit: odav Arcade, “keskmine” mudel Pro ja kallis Arcade. Nende põhiliseks erinevuseks on kõvaketas, mis Arcadel puudub üldse, Prol mahutab 60GB ja Elitel 120GB. Varasemal ajal olid kõigi kolme  mudeli karbile ära trükitud ka teise kahe andmed. Uuematel Arcade ja Elite karpidel aga Pro puudub. Pro kadumisele viitasid ka erinevad väga atraktiivsed “komplektlõunad”, kus seda müüdi koos mitme erineva populaarse mänguga — Microsoft tegeles arvatavasti oma laojääkide likvideerimisega.

Nüüdseks on lekkinud ka Microsoftist endast, et Pro kadumine on asjade ametlik käik ja see juhtub lähimate nädalate pärast. Lisaks Pro kadumisele vähendatakse Elite hinda, nõnda, et see hakkab maksma sama palju kui Pro praegult. Põhiliseks põhjuseks paistab olevat Sony plaan tulla lagedale PlayStation 3-e uuema ja soodsama Slim mudeliga. Microsoft on Sony pidusi varemgi torpedeerinud. Eks näis kuidas see seekord õnnestub.

PlayStation 3

Sony pesamuna ümber on liikunud kõlakad ulatuvad juba sellesse aega, mil PlayStation 2 oli veel domineeriv konsool. Siiski üks kõlakas on selgelt kõlakam kui kõik ülejäänud kokku: Sony langetab hinda. Seda juttu on tegelikult räägitud praktiliselt aparaadi müükituleku hetkest saadik, sest keegi ei uskunud, et nõnda kõrge hinnaga on võimalik üldse arvestatavat turuosa saavutada. Tõsi, Nintendol õnnestus selle põlvkonna juures Sony käest esikoht napsata, kuid teise ja kolmanda koha eest käib tihe rebimine.

Tänase päeva üks olulisemaid kõlakaid on see, et Sony tuleb järgmine kuu välja oma “Slim” versiooniga, mis maksab Euroopas tervelt 100 € vähem. Sellele on tegelikult viidanud kõik märgid juba pikemat aega: konsoolide hinnalangused tehakse reeglina sügisel, Sony komponentide hind on langenud piirini, kus isegi odavam aparaat toob kasumit ja Sony on viimastel kuudel hulgi kokku ostnud detaile, mida ta traditsiooniliselt kasutab PlayStation 3-e juures. Igal juhul ootab firma plahvatusliku nõudluse kasvu ning mis oleks parem kliendimagnet kui uus ja odavam mudel? Activisioni Bobby Kotick oleks ilmselt rahul …

Siiski kõik ei ole nii lihtne kui paistab. Esiteks on Sony oma konsooliga endiselt kahjumis ja hinnalangetamine tuleb saamata jääva kasumi arvelt. Teiseks käivad külakad, et PS3 Slim on limitieeritud väljalase, mida iganes see ka ei tähenda. Võimalik, et Sony on sellel midagi maha kärpinud, näiteks WiFi. Siiamaani on kõik “Slim” versioonid vana mudeli täielikult välja vahetanud. Kuidas Sony seda “limiteeritud väljalaset” ette kujutab räägib meile ilmselt ise mõne nädala pärast.

Xbox 360

Kui algas kõrglahutusega video meediasõda, siis valisid kaks suuremat infrastruktuuri pakkujat, Microsoft ja Apple, erinevad pooled. Microsoft ühines punase leeriga (HD DVD) ning Apple sinise (Blu-Ray). Sõja lõpuks kui HD DVD näiliselt kaotas oli Microsoft valmis sepistanud suhteliselt marginaalse väärtusega lisaseadme ning Apple polnud vaevunud sedagi tegema. Põhjus selleks oli lihtne, kumbki vanadest rivaalidest polnud huvitatud uute formaatide levikust ning nende eesmärk oli suures plaanis vahendajad üldse mängust välja lülitada. Võtmesõnaks selles konfliktis oli digitaalne distributsioon.

Digitaalses distributsiooni on Applel muidugi päris pikk edumaa: iTunes muusikapood vahendab praeguseks lisaks lugudele ka filme, teleseriaalne, iPhone mänge ja rakendusi. Tulevikus ilmselt laieneb see ka Mac OS X-i programmidele ja uue iPadi tarkvarale. Microsoft on selles mängus küll teine viiul, kuid võimalused arenguks seevastu laiemad. Juba eelmine aasta kuulutati välja Games for Windows LIVE Marketplace, mis levitab digitaalset vara Windows platvormile. 14. augustil peaks käima minema ka Xbox 360 Games on Demand teenus, mis edukaks osutumusel võib jääda järgmise Xboxi jaoks juba ainukeseks meediaks.

Digitaalne distributsioon peaks laiemas plaanis olema tarkvaratööstuse päästerõngaks. Paradoksaalselt moodustab praegusel hetkel enamus müüdava mängu hinnast üldse levitamine. Enamgi veel, sellised kaubandusketid nagu Ameerikas on GameStop, teenivad lõviosa oma sissetulekust kasutatud mängude müügi pealt, mille eest arendaja ei saa sentigi. Tihtipeal müüakse ja ostetakse sama mängu 4 või 5 korda, mille eest mängu tootja saab raha vaid esimese korra eest. Paraku on GameSpot levis nii oluline kanal, et seda ähvardama ei julge keegi minna. Näiteks seegi kord on Microsoft sunnitud tõdema, et nad hea meelega paneks kõik oma mängud esimesel päeval digitaalselt müüki ning vaid põhiliste distribuutorite vastuseisu tõttu on nad sellest loobunud. Siiski on selge, et kui asi nii edasi läheb nagu Redmondis plaanitakse, muutuvad tarbimisharjumused mänguritel piisavalt, et vahemehed ärist välja lõigata.

Hetkel siiski on digitaalselt saadaval vaid 21 mängu, enamus neist aasta-paar vanused klassikud nagu “Mass Effect”, “Assassin’s Creed” ja “The Elder Scrolls IV: Oblivion”. Kuivõrd selline samm kliente toob näitab aeg ning võimalik, et aasta lõpus saame sellest juba vahekokkuvõtte teha.

Apple

Apple tegevus, eriti selles osa, mis puudutab uusi tooteid, on alati olnud kaetud paksu saladustelooriga. Nii on see olnud ja nii ilmselt hakkab see olema ka tulevikus. Ometigi ei õnnestu isegi Steve Jobsil täieliku infosulgu saavutada. Ka see on midagi, mis on alati olnud ja hakkab olema ka tulevikus.

Juba mõnda aega käivad kõlakad selle ümber, et Applel on midagi, mida ta selle aasta teises pooles kavatseb avalikkuse ette tuua. Seniajani on pakutud kahte võimalik lahendust: netbook tüüpi miniatuurne kaasaskantav masin või tahvelarvuti. Praeguseks paistavad kõik märgid viitama sellele, et see saab olema tahvelarvuti.

Tahvelarvutitega on Applel tegelikult varemgi kogemusi olnud. Tõsi tegemist oli üsna kuulsusetu episoodiga firma ajaloos ja selle episoodi nimi oli Newtoni platvorm. Kui veidike kummi venitada, siis võib ka iPhone / iPod Touch tahvelarvutite hulka kuuluvaks lugeda, kuid senini lekkinud informatsioon pole selles osas palju detaile sisaldanud. Nimetagem edaspidi seda seadet lihtsalt iPadiks.

Teada on, et see aparaat on võimaline töötlema ja esitama kõrglahutusega (HD) videot. Tõenäoliselt saab seda ühendada ka teleriga kuid siin tekib kohe küsimus selle kohta, kuidas see protsess välja näeb. Tõenäoliselt parim viis oleks seda teha ilma traadita ühenduse abil, kuid seniajani on taoline tehnoloogia suhteliselt kallis olnud.

Ilmselt on tegemist omamoodi portatiivse meediakeskusega, mis täidab enam-vähem kõik selles sektoris vajalikud nõuded. Räägitud on ka sellest, et see aparaat võtab üle suure osa Apple TV funktsioonidest. Suure tõenäosusega on see põhjalikult integreeritud iTunesiga.

Vihjatud on, et see masin on võimeline täitma ka mängukonsooli funktsioone. iPhone ja iPod Touch on praeguseks muutunud täiemahulisteks portatiivseteks mänguseadmeteks, mis oma võimsuselt ületavad muid analoogseid seadmeid. Probleem on pigem selles, et Apple pihuseadmete kasutajaliides ei ole mängimiseks võib-olla kõige ideaalsem, kuid samas ei ole tegemist ka millegi ületamatuga. Sellele kuulujutule kallasid õli tulle kaks Apple kõrge profiiliga “sisseostu” mis on tehtud viimaste kuude jooksul: Richard Teversham oli kuni viimase ajani Microsofti Xboxi Euroopa osakonna juht, kelle pädevusvaldkonda kuulusid tootestrateegia ja äriküsimused ja Bob Drebin oli ATI tehnoloogiajuht, kelle resümeesse mahuv näiteks Nintendo GameCube graafikaprotsessi välja töötamine.

Igal juhul on selge, et Apple ei kavatsegi mitmekümne miljardi dollarist turgu ainult Nintendole, Sonyle ja Microsoftile jätta, vhemalt mitte ilma võitluseta.  Oskusliku tegutsemise juures oleks võimalik sellest pirukast hea suutäie napsata ja kui see aparaat oleks kuidagi ühildatav ka Mac OS X-ga, siis paraneks ka Apple muude arvutite (näiteks MacBook) mängudega varustatus läbi selle. Teada on niipalju, et uue tulija hirmus on muude analoogsete seadmete tootjad hakanud laovarusi vähendama ning tootmist piirama. Hetkel on teada ka soovituslik hind, milleks on 800 dollarit.