Posts Tagged ‘ Uuring

Keskmise mänguri masin 2009/2010

Koos aasta(kümne) vahetusega oleks paras aeg teha kiire ülevaade sellest, milline näeb välja keskmine mänguri riistvara. Nagu sellistel puhkudel kombeks tõttab meile appi Valve Steam nimeline teenus, mis korjab oma kasutajate arvutitest andmeid ja agregeerib neist kokku kena statistilise ülevaate. Kuna Steam on mänguteenus, pealegi üsna populaarne, peaks taoline detsembrikuu raport andma meile hetkeseisust üsna adekvaatse ülevaate. Mida me sellest teada saame?

Kõigepealt video. Keskmisel Steami kasutajal videokaardi südameks on nVidia päritolu GPU (63.46%). Kõige populaarsem kiibistik on nVidia GeForce 8800 sari, mille leiab ühtekokku 10.39% mängurite masinast. Teisel kohal on üllatuslikult ATI Radeon HD 4800 seeria kaardi, mis on suur saavutus firmalt, mille üldine turuosa on 28.97%. Kolmanda koha on vallutanud nVidia GeForce 9800 (6.69%). Kõigi kolme medalimehe osakaal on võrreldes eelmise kuuga kasvanud (vastavalt +1.11%, +1.32% ja +0.54%).

Protsessoritootjatest on populaarseim Intel, 69.06%-ga. Enamustel masinat on kaks tuuma (56.93%), neli tuuma leiab 23.99% arvutitest ning ühe tuumaga relikte on kokku 18.08%. Nii ühe kui kahe tuumaga riistvara näitab selget langustrendi (-2.69% ja -0.25%), samas kui 4 tuumaga protsessorite osakaal on kuu ajaga tõusnud +2.84%.

Kolmeks tähtsamaks operatsioonisüsteemiks on Windows XP 32bit (44.77%), Windows Vista 32bit (20.71%) ja Windows 7 64bit (15.61%).

Enamustes masinatest on 2GB mälu (30.94%), millele järgnevad kohe 3GB (29.99%) ja 4GB (15.04%). Mis puutub videomälusse, siis keskmise arvutil on hetkel 512MB mälu (ülekaalukas 40.01%) 256MB (18.5%) ja 1GB (16.73%) ees.

Populaarseim ekraaniresolutsioon on 1280 x 1024 (21.2%). Seda saadavad 1680 x 1050 (19.98%) ja 1024 x 768 (13.5%).

Huvitavate lisadetailidena saame teade veel seda, et keskmisel mänguril on masinas alla poole terbaidine kõvaketas ning tema netiühendus 2Mbps.

Raporti endaga võib tutvuda siin.

“Tetris” teeb targaks

Algne PC "Tetris"

Algne PC "Tetris"

USA New Mexico osariigis resideeruv Mind Research Network on organisatsioon, mille eesmärk on arendada lahendusi aitamaks diagnoosida ning ennetada vaimse tervise ning ajutraumadega seotud probleeme. Üks nende uuringutest oli seotud “Tetrise” mõjuga aju arengule.

Grupis kasutati testrühmana kooliealiseid tütarlapsi, kellel lasti mängida eelpoolnimetatud mängu. Enne ja pärast kolmekuulist testperioodi magnetresonants-tomograafiga tehtud ülesvõtted näitasid ajukoore kohatist paksenemist, mis viitab hallide ajurakkude lisandumisele nendes piirkondades, samuti täheldati ajutegevuse efektiivsuse kõrgenemist erinevates aju osades.

Uuringu läbi viinud arstid tõdesid selle peale, et intensiivsed visuospaatilised tegevused (loe: videomängud) muudavad reaalselt aju struktuuri. Uuring viitas ka sellele, et need muutused on püsivad ning annab alust arvata, et analoogseid meetodeid on võimalik kasutada ka vananemisega seotud probleemide leevendamiseks.

“Tetris” sai muide selle aasta 6. juunil veerandsada aastat vanaks. Mängu autor Aleksei Leonidovitš Pažitnov pani mängule nime sõnade tetra (neli) ja tennis (tema lemmiksport) järgi. Mängu eesmärk on ladustada mänguväljakule võimalikult efektiivselt neljast klotsist koosnevaid elemente.

Euroopa ja mängud läbi rahaprisma

Euroopa

Euroopa

GameVisioni pool tehtud raportist saame teada, et ühtekokku kulutati Euroopas mängimise peale summasi, mis mitmeid kordi ületavad Eesti riigi eelarve. Ühtekokku kulutati interaktiivsele meelelahutusele 8.5 miljardit eurot ning ühes sellega selgub, et kokku on majandustsoonis 76 miljonit aktiivset mängurit. See on siis koos minuga.

Tähelepanuväärne on see, et mõlemad eelmises lõigus toodud numbrid on aastast aastasse kasvanud, kuid nende suhtarv on jäänud suhteliselt konstantseks. See näitab ära, et keskmine mängur on oma lae saavutanud ja tänu sellele ongi turundajad suunanud oma torud uute klientide võitmisele.

Sektoritesse jagatuna selgub, et enamus mänge müüdi telerikonsoolidele, kokku 5.16 miljardi euro eest. Pihukonsoolid lõikasid endale 2.2 miljardise turuosa ning arvutitele müüdavate mängude hulk jääb vaeslapse rolli 1.14 miljardi euroga. Ealiselt selgub, et umbes kolmandik mängudest läks alla 20 aastastele ja et märkimisväärselt on kasvanud üle 30 aastaste mängurite osakaal. Näiteks kui kuus aastat tagasi mängis mänge vaid 6 miljonit üle 30 aastast eurooplast, siis praegult on see number juba 14 miljonit.

Saksamaast sai Euroopa suurim mänguturg

Saksa lipp

Saksa lipp

Kuni viimase ajasin sai küsimusele “Kus müüakse Euroopas kõige rohkem mänge?” vastata kindlalt: Suurbritannias. Media control GfK International värskeima uuringu põhjal selgub, et see ei ole enam nii: see aasta möödus Saksmaa esmakordsel Ühendkuningriikidest ning kannab nüüd Euroopa mänguturu defineerija vastutusrikast taaka. Põhjuseks tuuakse ära majanduslangus, mis tabas Saksa mängureid ilmselt leebemalt kui nende üleväina kollege: Inglismaa mänguturg kahanes aasta jooksul ligikaudu 20%, tollal kui mandrieurooplastel jäi see number suhteliselt konsistentseks.

Kahjuks uuringu läbi viinud firma ei avaldanud kõiki detaile, kuid pressiteatest selgub, et kui suuremates riikides on turg kas langenud või jäänud samaks, siis näiteks Portugalis on mängude müük kasvanud ligikaudu 16% võrreldes eelmise aastaga, Rootsis on see number +4% ja Hollandis +2.4%. Euroopa populaarseimaks mänguks on endiselt Nintendo “Wii Fit”.

Eestis paraku pressiteates juttu ei olnud ja kui meil peaks õnnestuma ajada küüned taha kogu uuringule, siis kirjutame sellest siin uuesti.