Project Natalist sai Kinect
Kinect
Kui Nintendo omal ajal Wii-ga lagedale ujus, naersid mehed Microsoftis ja Sonys, väites, et tegemist on tänapäeva jaoks liiga nõrga masinaga, mille uudne pult on vaid rahva lollitamiseks mõeldud tarbetu vidin. Ometigi on praeguseks Wii müünud rohkem kui Xbox 360 ja PS3 kokku ning põhjuseks just seesama “tarbetu vidin”. Sestap saadeti mõlema firma insenerid tagasi oma ruumidesse ja lubati välja tulla alles siis kui midagi analoogset valmis on.
Microsofti vastus Wii puldile oli Kinect, kolmemõõtmeline kaamera, mis analüüsib mängija liikumist, võimaldades sisuliselt viipekeeles Xbox 360-ga suhelda. Algselt Project Natali nime kandnud seade lubati müüki tuua selle aasta lõpus ning sellest loodetakse koos ümber disainitud Ikskastiga konkurentide poolt surve alla sattunud Microsofti konsooliärile uut hingamist andvat hõbekuuli.
Mida see seade ennast sisaldab? Kinecti latt sisaldab kokku kolm kaamerat — üks värviline, mis on võimeline tuvastama nägusi, tegema ülesvõtteid ja toimima enam-vähem nõnda nagu tavaline veebikaamera. Kaks infrapunast kaamerat moodustavad koos ruumilise kaamera, mis on võimaline jälgima ümbrust ning hoidma pilgu peal kuni kahel mängijal. Lisaks kaameratele on seame küljes veel stereomikrofon, mis on suuteline tuvastama helikäsklusi ning mõistma, millisest ruumipunktist need on tulnud. Lisaks aitab spetsiaalne lahendus kõrvaldada sisendist ruumimüra. Lisaks mikrofonidele ja kaameratele on seadmel veel sisse ehitatud mootor, mis lubab süsteemil maksimaalse tulemiga töötada ka siis kui mängija on ideaalsektorist välja liikunud, suunates seadme silmad ja kõrvad mängijale.
Tarkvaraliselt on selgunud, et Kinect ei sisalda algselt lubatud lisaprotsessorit, sest see oleks seadme hinna viinud enamuste mänguhuviliste jaoks vastuvõetamatutesse kõrgustesse. Tänu sellele ei ole võimalik vanade mängude kohandamine ilma arendajapoolse sekkumiseta uuele juhtimisskeemile. Tähelepanuväärne on aga uus Xbox 360-e kasutajaliides, mis täiel määral Kinecti võimalusi kasutab. On võimalik anda häälkäske, instrueerida seadet käeviibetega ning näotuvastada kasutajaid. Kui selgub, et antud lahendus töötab piisavalt hästi on alust arvata, et analoogset juhtimisskeemi hakkavad tulevikus kasutama ka muud koduseadmed, näiteks telerid.
